22. november

Ilmselgelt mu pildikogu kõige veidram osa, sest ma lihtsalt ei saa aru, kes selle autor võib olla. Näeb välja, nagu oleks esiplaanil olev karvane loomake 'selfie' teinud, aga seda ei taha mu mõistus mitte uskuda. :D

Ma olen ilmselt seda viimasel ajal päris tihti öelnud, aga ma ei saa ikka aru, kuidas aeg nii kiiresti lendab. Alles nagu oli september ja nüüd on kohe-kohe detsember. Mõni aeg tagasi hakkasin juba jõululaule kuulama, sest tuli tuju ja nüüd on midagi lumesarnast ka juba maas, seega võib öelda, et jõulutunne on mul sel aastal juba väga varakult peal, ja novembri lõpuni on veel natuke üle nädala aega...
Igatahes, kui nüüd natuke muust ka rääkida, siis andsin esmaspäeval tööl lahkumisavalduse sisse. Esimese hooga teenisin sellega natuke pahameelt teiste töötajate poolelt, aga nüüd võetakse paar uut nägu leti taha, seega ei tohiks minu lahkumine kuidagi rütmi sassi ajada. Põhjuseid oli muidugi mitu, millest ma võiksingi siin rääkima jääda. Peamine oli ilmselt rutiini puudumine, mis mind viimasel ajal täiega endast välja ajas ja ilmselt sellepärast ma nii väsinud olengi olnud viimasel ajal. Ühel päeval tööle kella seitsmeks, järgmisel kümneks ja kolmandal päeval üleüldse kella kaheks või kolmeks. Sellisel viisil ilmselt organism ei harju ära millegagi? Lisaks muidugi see, et töökoht asub teises linna otsas, kuhu tuleb bussiga loksuda 20-25 minutit ja tagasi ka sama palju. Koju jõudes aga tahaks kohe voodis kerra tõmmata ja magama jääda. :D Ilmselt üritan endale leida nüüd töökohta, mis asuks kodule natuke lähemal ja ma ei peaks end kell viis hommikul maast lahti sundima... Mis eelmises lõigus mainitud jõuluootusesse puutub, siis sinna edasijäämine oleks suure tõenäosusega ka tähendanud, et peaksin jõulude ja uue aasta ajal töötama, mis mulle üleüldse ei meeldinud, sest ma olen harjunud neid pühasid pereringis/lähedasemate sõpradega mööda saatma.
Muidugi on uskumatu, et ma seda nüüd ütlen, aga mingil määral on mul isegi kahju sealt lahkuda. Jah, ma suutsin seal vastu pidada kõigest kolm kuud, aga kuna ma veetsin suurema osa oma ajast siiski seal, kujunes see siiski harjumuseks. Kaastöötajad on samuti kõik väga toredad, kellega sel ajal, kui parasjagu kliente pole või midagi muud ka ei pea tegema, juttu ajada saab. Paar korda olen end isegi jutustama unustanud. :D Ilmselt ma sinna teise linna otsa enam muidugi ei satu, aga mõnikord oleks tore läbi astuda küll... Eks näis, mis saama hakkab.
Midagi peaksin ma eilsest ilmselt ka nüüd kirjutama, sest ilmselt oli tegu kõige toredama päevaga sellel nädalal. Ärkasin küll hommikul kell viis ja olin päeva lõpuks surmväsinud, aga asi oli seda väärt. Tööpäeva lõppu ei suutnud ma muidugi üldse ära oodata, aga lõpuks lasi juhataja mind kümme minutit varem minema ja jõudsin isegi varasema bussi peale, kui arvestanud olin. Kesklinna jõudes seadsin muidugi kohe sammud Kapriisi, kus ma varem polnudki käinud. Ilmselt see peab ikka paika, et iga päev koged midagi uut. Olgu, see selleks, igatahes oli üle tüki aja tore jälle teiega väljas käia, kuigi jah, üks inimene oli paraku puudu. Wrap, mille ma endale tellisin, oli päris hea, aga kui sai ümbert ära võtta, oli ikka põhimõtteliselt salat koos sealihaga. :D Pikalt millestki pole rääkida, aga lõbus õhtu oli tõepoolest. Ilmselt muutus tuju lõbusamaks ka pärast seda veini, mis Mariliisiga kahepeale ära joodud sai... Vähemalt ei õnnestunud kellelgi mind täis joota. Lahkuma pidin küll natuke varem, kui mulle meeldinud oleks, aga mis teha, kui järgmisel päeval pidin ka kella seitsmeks tööle jõudma.
Mida mul siis veel rääkida oleks? Ahjaa, eile õhtul vaatasin ära Red Band Society uue episoodi ja see sari hakkab mulle järjest enam meeldima. Eilne osa oli muidugi parajalt pingeline, aga naerda sai ka natuke õnneks. Lisaks sai jälle Sandraga päris pikalt Skype'is räägitud ja päris paljusid huvitavaid jututeemasid aretatud. Kohati kiskus natuke sügavamõtteliseks ära, aga see juhtub minuga vist pidevalt, kui ma kellegagi kuskil juttu ajama juhtun. Eile saatis Facebookis mulle sõbrakutse ka mu põhikooliaegne klassijuhataja, aga ma pole päris kindel, kas tahan seda vastu võtta... Loodetavasti ei võta ta seda väga isiklikult. Ega ma ju ilmaasjata hiljuti sõbralisti puhastust ei teinud. :) Jap, selle lõigu teemad on juba väga seinast seina, aga sain täna lõpuks oma pitsaisu ka rahuldatud, sest meil juhtus jääkapis olema paar tükki ja küpsetasin ühe ahjus ära. Pitsa peal oli ka jalapeno, mis tekitas mu suus päris korraliku tulekahju, aga muidu oli päris hea.
Lõpetuseks tahaksin teie ees veel vabandada, et ma viimasel ajal nii kehv foorumlane olen olnud. Jah, tööga on palju tegemist ja see väsitab mind päris ära, aga lisaks on mind ka tabanud eriline motivatsioonipuudus. Mõtlen küll pidevalt, et peaksin teemadele vastama ja olen paaril korral isegi vastusekasti avanud, aga siis selle jälle kinni vajutanud... Loodetavasti see paraneb detsembris, kui mul iseenda jaoks rohkem aega on, aga ma üritan enne seda ka teile mõned vastused tekitada, sest mu teemade arv on jälle kuidagi suureks paisunud.... Sellega praegu aga lõpetan ka, olge toredad! :)