8. juuni

Ja ongi aeg järjekordseks blogipostituseks! :) Nädala esimese poole võin ilmselt kirjeldamata jätta, sest suurt midagi peale õppimise ja telekavaatamise nende päevade jooksul korda ei saanud. Lisaks hakkasin ka vahelduse mõttes vaatama ühte uut sarja nimega Switched at Birth, mille 3. hooaeg hetkel Sony pealt jookseb, aga ma pidin ikka algusest alustama. Hetkel olengi 1. hooajaga kuskil poole peal, aga ei kujuta ette, millal ma sellega ühele poole saan, kui tegelikult on eksamiteks ka vaja õppida veel.

Neljapäeva õhtupoolik möödus lisaks teatriteaduse kordamisele ka pakkimisega, milles olen ma ikka täiesti võimatu. Kord võtan kaasa liiga palju asju, teinekord tuleb vajadus mõne asja järele, mis koju maha jäi - ühesõnaga korralik dilemma. Jalanõusid võtsin ma küll liiga palju kaasa, sest tegelikult kandsin kogu aja jooksul ainult ühte kingapaari.

Olgu, aga kui nüüd asja juurde asuda, siis reede hommikul ärkasin nagu ikka kella seitsme paiku. Lühike viimane kordamine, hommikusöök ja viimaste asjade pakkimine, enne kui end oma tavatult suure kotiga kesklinna ajasin. Esimeseks asjaks oli muidugi eksami kirjutamine, mis tundus vähemalt mulle palju lihtsam kui ma arvanud olin, aga eks seda näha ole, mis ma tulemuseks saan. Pärast eksami lõpetamist sain mõned minutid Sandrat oodata, enne kui ta ka ruumist väljus ja võtsime suuna Rimisse, et seal endale salatid kokku panna. Väike mure oli muidugi sellega, kuhu neid hävitama minna, sest täpselt pärast meie kohale jõudmist hakkas väljas sadama, aga lõpuks suundusime oma toiduga Kaubamajja, sest tegelikult oli sinna niikuinii asja. Pärast lühikest söögipausi asusime siis riidepoode läbi kammima, et endale bikiine leida, aga Kaubamaja osutus küll kohaks, kust midagi ei leia, niisiis suundusime edasi Taskusse. Seal saimegi House'ist endale täpselt samasugused bikiinid ja pärast maksmist kiirustasime juba bussijaama, sest Märt oli oodatust varem kohale jõudnud. Muidugi oli siis temal ka tahtmine kuskil süüa, mistõttu võtsime suuna McDonaldsisse, hoolimata sellest, et ma enne olin keeldunud sinna minemast. Vahelduse mõttes võtsime kõik kolmekesi lasteeined, mis olid parajalt väiksed, et kõhtu liiga täis ei sööks. Kaasa saime toredad raamatukesed, mis minul oli dinosauruste-teemaline. Päris huvitav tekst oli seal kirjas ja kleepsud ka toredad, aga ma pole veel otsusele jõudnud, mida nendega peale hakkan. 

Edasi polnud meil muidugi õrna aimugi, mida peale hakata, sest bussini oli siis veel ligi kaks tundi aega, aga otsustasime seda kulutada Toomemäel ringi jalutades ja lihtsalt juttu ajades. Õnneks vähemalt vihma ei sadanud enam ja ilm oli täitsa mõnusalt soe. Varsti võtsime aga suuna tagasi bussijaama, et Ilmatsalu bussile minna. Tore vahejuhtum oli muidugi sellega, et esimese hooga sättisime end Elva bussile minema, enne kui Sandra bussi esiaknalt silti vaadata taipas. :D Igaljuhul jõudsime lõpuks siiski Ilmatsallu. Sandra juhatas meid siis Iti juurde, kus kõik teised - Kelly, Kirsti, Greete ja muidugi Iti ise ka - juba kohal olid. Mõnda aega veetsime lihtsalt juttu ajades aega, enne kui toidukraami kottidesse pakkisime ja oma väiksele matkale suundusime. Matka jooksul oli ilmselt kõige lõbusam Sofil, kes sai pidevalt läbi vee joosta ja end siis muidugi meie peale kuivaks raputada. Mul olid muidugi toredad üleni valged riided seljas, aga ma loodan, et need poripritsmed ikka pesus maha lähevad. 

Umbes tunniajase jalutuskäigu järel jõudsime ka ühele lõkkeplatsile, et seal oma asjad nüüd lahti pakkida ja liha küpsema saada. Ootamise ajal saime süüa aedvilju koos dipikastmega ning ka vahukomme, mida lõkke kohal tore küpsetada oli. Ühel hetkel saime muidugi ka sahmaka vihma kaela, mistõttu jäi osa kaasavõetud lihast ning vorstidest küpsetamata, aga midagi me siiski saime. Sääski oli ka päris korralik hulk ja nad said mu jalgade-käte kallal korralikult maiustada, aga eks see käib ju suve juurde ka. Lõbusalt juttu ajades ja toitu hävitades möödus aeg muidugi kiiresti ja üsna varsti otsustasimegi tagasi liikuma hakata. Me Greetega kihutasime jutuhoos pidevalt teistel eest ära ja siis pidime neid jälle järgi ootama, aga vähemalt tulid päris huvitavad ideed tulevasteks teemadeks.

Tagasi Iti juurde jõudes saime veel natuke aega istuda ja lobiseda, enne kui Greete ära minema pidi. Pärast tema lahkumist olid kõik endiselt matkast üsna väsinud, mistõttu ujuma ei jõudnudki minna ja ilm oli ka selline nagu ta oli... Igaljuhul möödus ülejäänud õhtu köögilaua taga istudes ja juttu ajades. Ühel hetkel saatis Kirsti oma märkmiku ka ringi käima, et kõik talle sinna midagi kirjutaksid/joonistaksid. Alguses oli mul pea muidugi täiesti tühi, aga selle aja peale, kui järg minuni jõudis, suutsin midagi üsna juhuslikku siiski välja mõelda ja ühe lehe sellega ära täita. Magasime läksime tegelikult üsna vara, kui võrrelda selle korraga, mil me minu juures kuueni hommikul üleval istusime. 

Järgmisel hommikul ärkasin vist kuskil kümne paiku (?), kuulmata isegi mingit alarmi, mis väidetavalt mõned teised vahepeal üles ajanud oli. See oli muidugi päris huvitav, sest tavaliselt olen mina see, kes iga väiksema kui krõpsu peale üles ärkab, aga ju siis pidi ikka väga sügav uni olema. Hommik möödus jälle laua taga istudes, kus sai söödud ning lisaks ka UNO kaarte mängitud, mis oli ikka päris lõbus, sest kõigile meeldis hirmsasti teistele käru keerata. :D Varsti jõudis kätte ka bussile minemise aeg ja sõitsime kõik tagasi Tartusse, et kõigepealt Kirsti ja Märt Tallinna bussile saata. Pärast seda läksime mõneks ajaks laiali, sest ma tahtsin kodus duši all käia ja asjad lahti pakkida. Siis pakkisin oma rahakoti, võtmed ja telefoni väiksemasse kotti ümber ja läksin uuesti bussile, et linna sõita. Millegipärast otsustasin aga Pauluse peatuses maha minna, et sealt linna jalutada. Kellyle saatsin sõnumi ka, et uurida, kus nad Itiga asuvad. Riiamäel möödusin ka pulmarongist, mis koosnes päris paljudest tuututavatest autodest, kes olid kogu sõidurea kinni pannud. Üks pulmakülaline mees saatis mulle oma autost õhusuudluse, mille peale ma esimese hooga midagi teha ei osanud, seega lihtsalt muigasin omaette ja jalutasin edasi. Atlantise juurde jalutasin ka ikka päris suure ringiga, kõndides mööda Küüni tänavat läbi Raekoja platsi ja siis veel üle Kaarsilla, enne kui kohale jõudsin. Üsna varsti pärast mind jõudis Sandra ka uuesti kohale ja saime neljakesi mõnda aega pingil istudes juttu ajada, enne kui otsustasime kino juurde ära minna. Seal jagasin kõigile piletid laiali ja ostsin siis endale vahelduse mõttes filmi kõrvale ka nachod, mida polegi tegelikult ammu söönud. Nachod said mul filmi ajal üsna kiiresti otsa, aga Cocat jäi üsna palju alles, seega sain seda hiljem edasi ka juua. Muidu olin mina vist ainuke, kes filmi lõpus nutma ei hakanud, aga ma ei teagi, miks see nii oli, sest lõpp oli ikka väga kurb... Pärast filmi lõppu lahkusid esimesena Iti ja Sandra ning me Kellyga bussijaama suundusime, sest mul polnud kojuminekuga nii väga kiire ja otsustasin koos temaga Elva bussi oodata. Pärast seda suundusin ise ka koju ära, mis nägi lõpuks välja nii, et sõitsin bussiga kuni Kaare peatuseni ja jalutasin siis sealt koju. Oli päris mõnus jalutuskäik, mille jooksul omi mõtteid ka mõelda sain... Koju jõudes veetsin ülejäänud õhtu oma toas arvutis passides, sest vennal olid jällegi sõbrad külas ja mängisid terve öö oma arvutitega... Minu magamajäämist see õnneks ei seganud, sest ühel hetkel tuli ikkagi uni peale. 

Vanemad jõudsid ka täna pulmast koju ja isa rääkis mulle päris huvitava loo... Kõigepealt näitas mulle kahte kivi, mis nad sealt kaasa olid toonud. Põhimõtteliselt on selline komme, et pruudi neiupõlvenimi kirjutatakse kivide peale nii, et igale kivile eri täht ja siis antakse kivid külalistele kaasa, et nad kivid eri kohtadesse kaasa viiksid (st põhimõtteliselt pruudi perekonnanime lõhkumine). Me viime ilmselt siis ühe kivi juulis oma perereisil Saksamaale ja teisega kavatseb isa Jerevani lennata. :) Selle toreda jutukesega praegu lõpetaksin ka, nii et järgmise postituseni!