16. juuni


Jee, mul nüüd tänu Kelly äsjapostitatud lingile tuli meelde, et on jälle esmaspäev ja peaksin vahepeal blogi kirjutama. Üleüldiselt ma muidugi väga arvutis ei viitsi istuda viimasel ajal, sest selline suvetunne on peal juba, aga ma üritan end siiski vähemalt nädala sees kokku võtta, sest näiteks järgmisel nädalavahetusel olen ma jälle kadunud. :D Üldse vist augusti keskpaigani on kuskil vaja olla ja midagi teha, seega ma üldse ei tea, millal ma kuhu jõuan. :) Vähemalt ei pea kodus tühja passima, sest see oleks ikka väga nõme variant..
Aga kui nüüd rääkida ka vahelduse mõttes minevikust, mitte tulevikust, siis alustaks eelmise nädala sündmustest. Teisipäevast reedeni olime vennaga kahekesi kodus, mis oli päris lõbus, sest saime süüa rämpsu põhimõtteliselt ja natuke normaalset toitu ka, kui me seda teha viitsisime. Magamamineku ajad ka venisid päris korralikult, sest ei olnud kedagi, kes tuleb ütlema, et kell juba väga palju on. Õnneks me igapäevaselt siiski sellises olukorras ei ela, muidu oleks päris keeruline. :D
Igaljuhul, teisipäev pidi arvestuste kohaselt mööduma suhteliselt koduselt, aga see oli enne, kui Pille-Riin mulle jällegi helistas. Parema plaani puudumisel otsustasingi linna sõita, sest sellise ilmaga oli ka tegelikult patt toas istuda. Kaubamaja juures saime kokku ja võtsime jällegi sammud Ristiisa poole, mis meile vist juba tavaliseks kohaks kujunenud. Mina võtsin söögiks siis Caesari salati ja Pille-Riin prae, mida oodates ja süües saime jälle viimase aja uudiseid vahetatud. Kõrvale said ka ühed siidrid võetud, hoolimata sellest, et kell näitas alles sellist üsna varast pärastlõunat... Kaua me muidugi väljas ei olnud, sest pärast oma pisikese lõunasöögi lõppu suundusime mõlemad koju tagasi. :)
Ja nüüd ma teen ajahüppe reedesse, mis kokkuvõttes oli parajalt hullumeelne, aga lahenes lõpuks siiski hästi. Hommikul ärkasime vennaga üheksa ajal, et asjad kokku pakkida ja kell 11 väljuvale bussile jõuda. Sain jälle targemaks selles osas, et oleks võinud ikka asjad eelmisel õhtul kotti ära panna, oleks see pisike paanika olemata jäänud. Täditütrele mõeldud lõpukingitus ununes ka suure kiirustamisega, aga eks ta saab selle järgmisel nädalavahetusel kätte. Lõpuks jõudsime suure kiirustamise tulemusena õnnelikult bussile ja sõit Tallinna poole võis alata. Aega sain kulutada vaadates filmi "Praktikandid" ("The Internship"), mida käisin ka kinos vaatamas, aga võis teist korda vaadata küll.
Tallinnasse kohale jõudes kiirustasime bussijaamast kohe Solarisse, et seal emaga kokku saada ja siis juba Reaalkooli juurde ära ka minna. Jõudsime isegi enne aktuse lõppu kohale, niisiis saime seda koridoris ekraanidelt jälgida, enne kui lõpetajad aulast lahkusid ja kõik muu rahvas siis nende järel. Edasi läks siis lahti õnnesoovimine, pildistamine ja muu sebimine, enne kui võtsime suuna kohvikusse, kus pidime pidulikku lõunat sööma. Pärast jätkus tähistamine korteris, kus sai lisaks söömisele-joomisele ka jalgpalli vahitud, sest muud väga telekast ei tulnud. :D
Laupäeva hommikul äratas mind üheksa paiku tädipoja mobiiltelefon, mis järsku üürgama otsustas hakata ja enam ma und ei saanudki. Mõnda aega passisin lihtsalt oma telefoniga voodis, enne kui end püsti ajasin ja kööki läksin, et teiste varajaste ärkajatega koos hommikust süüa. Hiljem ajasin täditütre üles, et saaksime koos temaga oma laagriavaldused ära täita (nimelt plaanime augustis minna 10 päevaks laagrisse Belgias, aga pole veel muidugi kindel, kas sinna saame ka). Varsti pärast seda lahkusime kogu perega nende korterist, et kõigepealt Solarisest paar uut laudlina osta, enne kui sealt jalgsi bussijaama kiirustasime. Bussile jõudsime küll väga napilt, aga siiski jõudsime. Sel korral vaatasin filmi "21 Jump Street", mis oli ka päris hea, ja lisaks avastasin, et selle teine osa on praegu kinos, ehk siis peaks millalgi vaatama minema. Koju jõudes olin ülejäänud päeva suhteliselt mõttetu, sest selline nädalavahetus väsitab tegelikult ikka päris korralikult ära. Muud mul vist selles postituses rääkida polegi, aga võimalik, et kirjutan see nädal veel ühe postituse natuke tõsisemal teemal, aga sellest juba siis, kui õige aeg käes on. :) Kaua ma siin ikka oma tegevusest kirjutada viitsin, natuke võib ju muid mõtteid ka jagada...

2 kommentaari:

  1. Wow, ma ei teadnud, et mul inimeste üle nii suur mõju on :D :D :D

    VastaKustuta
  2. Haha, no vahel ikka juhtub. :D

    VastaKustuta