"Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena." Mark Twain
2. juuni
Ja juba ongi märkamatult juuni kätte jõudnud, mis tähendab, et varsti saab suvele ka... Saaks ainult sess kiiremini läbi. :D Eelmise nädala teisipäeval sain juuksed ka oma 10 sentimeetri jagu lühemaks lõigatud ja on kohe palju mõnusam olla. Kummalisel pole mul üldsegi kahju, et enam pikki juukseid pole... Eelmine aasta samal ajal oli igaljuhul pikkus poolde selga ja nüüd on selle peale nii kummaline mõelda.
Kui veel eelmise nädala tegevustest rääkida, siis kolmapäev oli ilmselt kõige huvitavam. Kell 11.15 istusin siis bussijaamast bussile, et Puurmanisse sõita. Bussi peal oli ka Keio, aga kuna ma teda isiklikult veel ei tundnud ja ta istus minust tunduvalt tagapool, möödus sõit vaikuses ja muusikaga. Kohale jõudes saime muidugi omavahel tutvuda ka. Tore oli muidugi nali, mis tüüp Pille-Riinile tegi, teatades, et ta ikkagi ei tule ja Pille-Riini nägu sel hetkel, kui me koos bussi tagant välja astusime, oli päris lõbus. Igaljuhul suundusime siis kuskil tunnikeseks tema vanaema majja, kus Heleen hetkel uinakut tegi. Sain seal pannkooke süüa ja siis pärast Heleeni toitmist-riietamist saime ka liikuma hakata. Esimeseks sihtkohaks sai Elistvere loomapark, kus mõnda aega ringi jalutasime. Ilvest kahjuks näha ei õnnestunud, aga muidu oli päris huvitav. Edasi läksime autoga Saadjärve äärde, kus oma ühekordse grilli püsti panime ja sellel liha ning vorstikesi küpsetama hakkasime. Ilm oleks sellel päeval muidugi võinud veidi ilusam olla, aga muidu oli meil täitsa lõbus olemine. Hiljem korjasime oma kraami kokku ja suundusime tagasi Puurmanisse, et kohe väljuvale bussile jõuda. Kohale jõudsime üsna napilt, aga siiski jõudsime. Omaette sekeldus oli muidugi veel piletite ostmisega, sest bussijuhil polnud vahetusraha tagasi anda, aga lõpuks saime siiski korda ja tagasi Tartusse sõidetud. Ülejäänud nädal möödus vahelduva eduga õppides, telekat vaadates, foorumites istudes ja sadat muud asja tehes, aga eriti välja ma selle aja jooksul enam ei jõudnud. Laupäeval saime siis Lõunakeskuses kokku Ursulaga, kus veetsime ühes kohvikus lobisedes päris mitu tundi aega. Hiljem võtsime veel Rimist salatid ja nautisime nende söömist, enne kui laiali läksime. :) Tema kommentaar mu juuste kohta oli muidugi eriti hea, sest kuidagi need lähevad tõesti iga kord aina lühemaks, kui me jällegi kohtume. Sellega siis see postitus nüüd lõppeb ka, sest muudest tegevustest poleks mul eriti midagi huvitavat kirjutada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar