Tere jälle! Ma tean, et ma alles mõni päev tagasi kirjutasin, aga viimased paar päeva on piisavalt lahedad olnud, et neist kohe kokkuvõte ära teha. :) Tööst siis jälle nii palju, et eelmisel reedel lendas meile laoruumi sisse üks väike varblane, kes teed välja enam kuidagi ei leidnud... Laupäev-pühapäev olid mul vabad, aga kui esmaspäeval uuesti tööle läksin, nägin üllatuseks, et linnuke oli nädalavahetuse jooksul müügisaali peale lennanud ja nautis nüüd seal lõbusat elu, sest söögist toidupoes teatavasti puudust ei tule. :D Alguses suutsin ma paar korda võpatada, kui ta eikusagilt välja ilmus, aga lõpuks harjusin ära sellega. Kellelgi ju polnud aega tema kinnipüüdmisega tegeleda, ilmselt see ei saa kõige kergem ülesanne olema... Eriti huvitav oli veel see, kui üks klient küsis, kas ma ikka teame, et meil siin lind ringi lendab, mille peale ma naerma hakkasin ja kinnitasin, et teame küll. Raske oleks ju sellist asja kahe silma vahele jätta.
Igatahes, pikem kirjeldus tuleb nüüd homse päeva kohta, sest ilmselt oli tegu kõige vingema päevaga sellel sügisel. Ärkasin küll hommikul kell viis, et seitsmeks tööle ei jõuda, aga see ei olnud ka väga hull, sest kaheteistkümnest sain juba lahti. Liikusin edasi kesklinna, et Ränduri Pubis lõunat süüa ja siis juba bussile minna, et Tallinnasse sõita. Bussis vaatasin filmi nimega "About Time", mis oli üks parimaid, mida viimasel ajal näinud ja pani täiega mõtlema... Soovitan vaadata igatahes. :) Tallinnasse jõudes sõitsin kõigepealt trammiga sugulaste juurde, kus täditütrega natuke sõime, end valmis sättisime ja siis natuke trammi ja bussiga seigeldes lõpuks Saku Suurhalli kohale jõudsime. Rahvast oli juba siis kohapeal päris palju, et uste ette oli järjekord kujunenud. Sissesaamine siiski väga palju aega ei võtnud. Kell seitse tuli peale soojendaja, kes lõbustas rahvast kolmveerand tundi. Bänd nimega Kongos, pärit Lõuna-Aafrikast, on peamiselt tuntud Ameerikas, aga nüüd hakkavad vaikselt tuntust koguma ka mujal maailmas. Muusika, mida nad teevad, polnudki kõige halvem, Rahvast üles kütta neil eriti muidugi ei õnnestunud, mõni üksik huilgas kaasa ja ma hakkasin juba vaikselt kartma, et OneRepublicu ajal saab samamoodi olema. Õnneks nii siiski ei olnud. Mis ootamisse puutub, tuli põhiesineja lavale juba pool tundi pärast soojendusbändi, mis oli päris lühike ooteaeg, sest me olime arvestanud rohkemaga. Kontsert ise kestis natuke alla kahe tunni, mis oli päris pikk aeg. Ilmselt väga palju kauem poleks me jõudnud seal hüpata-kiljuda-laulda. Täna hommikul veel imestasin, et mul hääl ära pole, aga vedas vist. Eriti meeldis mulle see, et kuigi tegu oli peamiselt nende uue plaadi esitluskontserdiga, tehti päris palju ka vanemaid laule, mis samuti väga peale läksid. OneRepublic oli igaljuhul väga võimas, sest juba esimese laulu peale läksid kuulajad täiesti pöördesse ja nii kuni lõpuni välja. :) Jah, ma jäin kõigega väga rahule. :D Tüüpilisi asju, mida kontserditel tehakse, näiteks rahval refrääni laulda laskmine, polnud isegi nii väga palju, kuigi mina lõõritasin kogu aeg bändiga kaasa.
Pärast kontserdi lõppu oli täditütre isa meile autoga järgi tulnud, aga kuna rahvast oli nii palju, läks tagasi koju jõudmisega ikka päris kaua aega. Kohale jõudes ei saanud me ka muidugi kohe magama minna, vaid muljetasime-jutustamise päris pikalt, enne kui pärast keskööd unne vajusime. Täna hommikul bussiga koju sõites suurema osa ajast tukkusin ja aeg-ajalt ärkasin üles, sest pidevalt tuli uni peale. Tartusse jõudes ei saanud ka muidugi kohe koju minna, vaid pidin raamatukogust ja isa töö juurest läbi käima. Nüüd igatahes olen kodus, täna pole muidugi peale paaritunnise magamise ja telekavaatamise midagi teinud. Just äsja sain Facebookis üle tüki aja Mikiga jutule, sest me oleme praegu ikka väga kaugeks jäänud... Aga nüüd aitab minu lobast, näitan teile parem veel pilte, mis täditütar kontserdil tegi. Show oli muidugi mega ja kõrvad täiesti lukus lõpuks. :D Ühtegi tuttavat mul kohata ei õnnestunud, aga olin sellega täitsa arvestanud ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar