Kuna lubasin eelmise postituse lõpus, et see ei jää viimaseks, tuleb nüüd siis 2014. aasta kõige viimane kirjutis ja siis saab juba uuel aastal uue hooga alustada. Aastast kuidagi lühikest kokkuvõtet teha ei oskagi, viimased kuud on päris pöörased olnud ja ilmselgelt poleks ma kuidagi aasta alguses osanud ette näha, kuidas viimased päevad olema saavad. Jaanuaris polnud mul veel sugugi mõttes kooli pooleli jätta, aga siin ma nüüd siis olen, valmis endale uue aastanumbri sees loodetavasti uut eriala valima.
Eriti tundub mulle, et see aasta on kuidagi väga kiiresti mööda lennanud. Ilmselt juhtubki nii, kui pidevalt midagi teha on, tegevusetult paigal olen ma istunud siiski tunduvalt vähem kui varasemalt. Ilmselt on oma selles seltskonnas, kellega ma nüüd suhtlema olen hakanud. Rahakulu on muidugi märgatavalt suurem, aga see kõik on seda väärt vist? :D
Kui nüüd aastakokkuvõttega ühele poole saada ja viimaste päevade tegevusest rääkida, võin öelda, et jõulud möödusid mul õnneks siiski võrdlemisi rahulikult ja peaaegu, kuigi mitte päris, ilma tülideta. Detailselt ei hakka millestki rääkima, aga oli ikka olukordi, kus ma oskasin ainult silmi pööritada. Kingitusi sain ka päris suurel hulgal hoolimata sellest, et ise peaaegu ühtki soovi ei esitanud, sest pea oli täiesti tühi... Lõpuks pärast jõulupühasid koju tagasi jõudes tundsin end aga päris väsinuna, sest viimased päevad olid möödunud üsnagi kiires rütmis. Eriti suured energiaröövlid olid taaskord mu kolmeaastased sugulased, kellel endal seda isegi üleliia on, kuigi keegi nendega üldjuhul sammu ei suuda pidada... Hea uni oli garanteeritud vähemalt. :)
Eile saime kesklinna Apollos kokku Sandraga, et kulutada kinkekaarte, mida meil mõlemal päris korraliku summa eest oli. Mõned neist jäid siiski veel kasutamata, aga kiiret veel pole. Loodan, et mingi hetk tuleb siiski mõtteid, millist raamatukest või filmikest mul hädasti vaja oleks. Lisaks ostsin ka Reservedist ühe pidžaama, sest nende arv on mul viimasel ajal hirmuäratava kiirusega kahanenud ja uute muretsemine oli juba peaaegu vältimatu. Lõpetasime otseloomulikult McDonaldsis, kus kumbki seekord tavapärast einet ei võtnud, aga kõhud täis saime sellegipoolest. Pärast seda enam kaua ei istunudki, vaid läksime oma teed, et õhtu taaskord foorumis mööda saata. Huvitavaid ideid tekkis meil seegi kord väljas käies ning lõpuks said mõlemad neist ka realiseeritud. Ikka iga päev midagi uut. :D
Muud mul hetkel rääkida polegi, seega jääbki aasta viimane postitus üsna lühikeseks, aga ei ole mõtet seda venitama ka hakata. Lõpetuseks soovikski kõigile oma lugejatele ette ära toredat uut aastat, loodetavasti saab see olema sama hea kui praegune või ehk isegi parem... :) Uusaastalubadusi ma igaks juhuks andma ei hakka, pole seda vist kunagi teinud. Kahtlen ka, kas suudaksin nendest kinni pidada... :D
23. detsember
Jälle on siin päris pikalt vaikus olnud, mille eest ma isegi vabandama ei hakka, sest viimasel ajal on tõesti päris kiire olnud. Aeg on ka ülikiiresti mööda lennanud, ma ei suuda vist endiselt uskuda, et jõulud juba käes on... Alles nagu oli detsembri algus. :D Viimasel ajal olen päris palju tegelenud ettevalmistusega jõuludeks - ostsin, kirjutasin ja panin posti jõulukaarte päris suurel hulgal; küpsetasin piparkooke kaks korda, tainas sai ka ise tehtud mõlemal korral. Lisaks sai korterit kaunistatud, rohkelt küünlaid põletatud ja nüüd meil on kenasti kuusk ka olemas juba. Eile tuli nagu tellitult lumi ka maha ja mul on täitsa jõulutunne juba. :)
Jõulupühade korraldamisega on (vähemalt meie peres) alati korralikult peavalu ka, aga sellel teemal ma väga pikalt peatuda ei viitsiks. Menüüga oli korralikult mässamist, aga nüüd on seegi paigas. Homsest alates saab siis näha, kas kogu see tõmblemine end ära ka tasus, aga loodetavasti läheb kõik ikka plaanipäraselt.
Kui nüüd eelmisest nädalast rääkida, olen üht-teist muudki korda saatnud peale jõuludeks valmistuse ja ilmselt pole kõige huvitavam lugeda, kui kogu postituse ainult ühest asjast jahun. Eelmisel kolmapäeval tegime Pille-Riiniga ära juba ammu kokkulepitud klubitiiru, mis algas otseloomulikult poeskäigust. Lõpuks veetsime tükk aega ka tema ühikatoas, tegime makaronisalatit, sõime seda ja paar jooki sai ka tehtud, enne kui ühikast lahkusime, et keskööks klubis olla. Esimeseks peatuseks sai Atlantis, kus saime natuke tantsida ja mõned joogidki teha, aga kuna lõpuks muusika meile kummalegi ei meeldinud ja vastassoost inimesed, kes meile ligi tikkusid, jätsid ka veidra mulje, otsustasime sealt lahkuda. Mõnda aega istusime veel Shootersis, aga sealgi oli rahvast üsna vähe, nii et juba kella kolmeks olime ühikas tagasi, et magama keerata. Und ma muidugi suurema osa ööst ei saanud, hommikul üheksa paiku läksin koju ja magasin seal edasi.
Reede hommikupooliku veetsin taaskord kodus, enne kui Mariliis mulle kirjutas ja sättisingi end linna minema, et tema ja Itiga poes ära käia, enne kui Ilmatsallu sõitsime, kus Kata juba kohal oli. Kõigepealt sai muidugi veidi juttu aetud, seejärel sõime koos Iti ema ja vennaga koos õhtust, millele järgnes veel piparkookide küpsetamise ja ühe ostetud hõõgveinidest ajasime ka pliidil soojaks. Hoolikalt planeeritud filmiõhtust ei tulnud erilist midagi välja, lõpuks jõudsime ära vaadata ainult filmi nimega "Puhkus", mida olin küll ka varem näinud, aga siiski meeldis. Vahepeal käisime mina ja Iti veel Sofit jalutamas, varsti pärast seda läks Kata koju ja siis me enam kaua üleval ei olnudki... Jutuajamise kõrvale sai teine hõõgvein samuti ära joodud, enne kui voodid ära tegime ja teki alla ronisime. Omajagu nalja tegi meile muidugi Sofi, kes sättis end minu ja Mariliisi vahel mõnusalt sisse ja üldse ei tahtnud oma käppasid mu padja pealt ära võtta... :D
Hommikul suutsime päris kaua magada, Iti oli muidugi juba varem üleval, ja Mariliis tegi üsna kiiresti minekut. Itiga saime veel veidi aega lobiseda, enne kui hakkasin end bussile sättima. Laenasin temalt ka järjekordse raamatu "Will Grayson, Will Grayson", mille lugemise eile öösel juba lõpetasin, pärast alustamist ei suutnud sugugi käest panna. Põhimõtteliselt hakkasingi koju jõudes kohe lugema ja nii see siis läks. :)
Väga midagi muud märkimisväärset vahepeal toimunud polegi, nii et tõmbaks selle postituse kokku ka. Homme pean jälle asju pakkima hakkama, sest jõulupühasid ei saada me vist kunagi kodus mööda ja kõik lähemad sugulased on vaja ikka ära näha. Sellega soovikski siis kõigile mu blogi lugejatele toredaid pühi! :) Omalt poolt luban, et teen enne aastalõppu veel ühe postituse, aga millal täpselt, seda ei hakka hetkel ütlema.
Jõulupühade korraldamisega on (vähemalt meie peres) alati korralikult peavalu ka, aga sellel teemal ma väga pikalt peatuda ei viitsiks. Menüüga oli korralikult mässamist, aga nüüd on seegi paigas. Homsest alates saab siis näha, kas kogu see tõmblemine end ära ka tasus, aga loodetavasti läheb kõik ikka plaanipäraselt.
Kui nüüd eelmisest nädalast rääkida, olen üht-teist muudki korda saatnud peale jõuludeks valmistuse ja ilmselt pole kõige huvitavam lugeda, kui kogu postituse ainult ühest asjast jahun. Eelmisel kolmapäeval tegime Pille-Riiniga ära juba ammu kokkulepitud klubitiiru, mis algas otseloomulikult poeskäigust. Lõpuks veetsime tükk aega ka tema ühikatoas, tegime makaronisalatit, sõime seda ja paar jooki sai ka tehtud, enne kui ühikast lahkusime, et keskööks klubis olla. Esimeseks peatuseks sai Atlantis, kus saime natuke tantsida ja mõned joogidki teha, aga kuna lõpuks muusika meile kummalegi ei meeldinud ja vastassoost inimesed, kes meile ligi tikkusid, jätsid ka veidra mulje, otsustasime sealt lahkuda. Mõnda aega istusime veel Shootersis, aga sealgi oli rahvast üsna vähe, nii et juba kella kolmeks olime ühikas tagasi, et magama keerata. Und ma muidugi suurema osa ööst ei saanud, hommikul üheksa paiku läksin koju ja magasin seal edasi.
Reede hommikupooliku veetsin taaskord kodus, enne kui Mariliis mulle kirjutas ja sättisingi end linna minema, et tema ja Itiga poes ära käia, enne kui Ilmatsallu sõitsime, kus Kata juba kohal oli. Kõigepealt sai muidugi veidi juttu aetud, seejärel sõime koos Iti ema ja vennaga koos õhtust, millele järgnes veel piparkookide küpsetamise ja ühe ostetud hõõgveinidest ajasime ka pliidil soojaks. Hoolikalt planeeritud filmiõhtust ei tulnud erilist midagi välja, lõpuks jõudsime ära vaadata ainult filmi nimega "Puhkus", mida olin küll ka varem näinud, aga siiski meeldis. Vahepeal käisime mina ja Iti veel Sofit jalutamas, varsti pärast seda läks Kata koju ja siis me enam kaua üleval ei olnudki... Jutuajamise kõrvale sai teine hõõgvein samuti ära joodud, enne kui voodid ära tegime ja teki alla ronisime. Omajagu nalja tegi meile muidugi Sofi, kes sättis end minu ja Mariliisi vahel mõnusalt sisse ja üldse ei tahtnud oma käppasid mu padja pealt ära võtta... :D
Hommikul suutsime päris kaua magada, Iti oli muidugi juba varem üleval, ja Mariliis tegi üsna kiiresti minekut. Itiga saime veel veidi aega lobiseda, enne kui hakkasin end bussile sättima. Laenasin temalt ka järjekordse raamatu "Will Grayson, Will Grayson", mille lugemise eile öösel juba lõpetasin, pärast alustamist ei suutnud sugugi käest panna. Põhimõtteliselt hakkasingi koju jõudes kohe lugema ja nii see siis läks. :)
Väga midagi muud märkimisväärset vahepeal toimunud polegi, nii et tõmbaks selle postituse kokku ka. Homme pean jälle asju pakkima hakkama, sest jõulupühasid ei saada me vist kunagi kodus mööda ja kõik lähemad sugulased on vaja ikka ära näha. Sellega soovikski siis kõigile mu blogi lugejatele toredaid pühi! :) Omalt poolt luban, et teen enne aastalõppu veel ühe postituse, aga millal täpselt, seda ei hakka hetkel ütlema.
14. detsember
Ilmselt on päris paljud juba aru saanud, et viimasel pole mul eriliselt tuju kuskile kirjutada, rääkimata siis veel pika blogipostitusega hakkama saamisest, aga kasvõi enda jaoks võiks midagi ikka kirja saada, et kunagi tulevikus ehk lugeda... Iseasi, kas ma tahan seda teha, aga nagu juba tõestatud, siis minu enda mälu pole just usaldusväärsem ja nii saab vähemalt aimu, millal ma mida tegin. Viimane postitus polnud muidugi ka väga pikka aega tagasi, aga üht-teist on vahepeal siiski toimunud, millest kirjutada saaks.
9. detsembril sai lõpuks ära nähtud Nullpunkt, mille ilmumist olin ma juba tükk aega oodanud, sest nii raamat kui ka etendus olid väga head. Treiler oli seda samuti ja õnneks ei pidanud ma oma üsnagi kõrgetes ootustes pettuma. Vahepeal sai ikka itsitada ka, kuigi muidu olid käsitletud teemad üsnagi tõsised. Kui aga peale filmi veel millestki rääkida, siis linna sõites sattusin ühe bussi peale Allaniga. Veider muidugi, et seda varem juhtunud pole, arvestades seda, et elame samas kandis ja ma sõidan siiski ühistranspordiga päris tihti... Nüüd on see vähemalt juhtunud, kuigi alguses me teineteist ära ei tundnud. :D Sellegipoolest sai juttu aetud, enne kui ma kesklinnas maha läksin. Kino juures sain kokku Pille-Riini ja Mariliisiga, kellele ainsana peale minu lõpuks väljapakutud kuupäev sobis, aga vähemalt sai nii palju inimesigi kokku... Pärast filmi ei õnnestunud ka veel kohe koju minna, sest Pille-Riin tahtis kuskil süüa ja nii maandusime pärast lühikest jalutuskäiku Big Benis, kus ma polnud ikka tükk aega enam käinud. Söödud seal igatahes saime ning kõrvale sai joodud ka alkoholiga hõõgveini, mis ikka natuke jõulutunnet tekitas, isegi kui lund väljas endiselt pole... Pärast seda saatis Pille-Riin mind bussile ära ning sõitsin koju ka, aga vähemalt saime natuke jälle teineteise eludega järje peale.
Ülejäänud päevad olid üsnagi sündmustevaesed, aga mõtetega olin juba ammu reede juures, mis ka lõpuks kohale jõudsid. Vanemad ja venna minema saatnud, istusin veel mõnda aega kodus, enne kui Sandrale vastu läksin. Enne minu juurde jõudmist käisime veel poes, kus raha kulus natuke rohkem kui mulle meeldinud oleks, aga vähemalt oli asi seda väärt. Midagi erilist me õhtu jooksul muidugi korda ei saatnud, ajasime juttu, vaatasime telekat, sõime ja jõime... Viimasega läksime muidugi nii hoogu, et märkamatult jõudis kätte hommikul ja siis jõudsime arusaamale, et enam pole küll mõtet magama minna. Olin küll surmväsinud, aga kuidagi suutsin ikka silmi lahti hoida ja lõpuks jõudis kätte ka aeg kesklinna sõita. Esimene käik oli meil Rimisse, kus endale üle pika aja salati kokku panin ja seda siis bussijaama pingil sõin. Varsti pärast seda tuli mu buss ka ette ning järgmised kaks tundi sain ühe koha peal passida. Magada väga ei õnnestunud, aga muusikat kuulates möödus aeg ka kiiresti ning varsti olingi kohal. Maal ma millegi targaga muidugi hakkama ei saanud, mängisin natuke arvutis ja hiljem sai ka natuke lauamänge mängitud. Lisaks grillisime saunatoa kaminas ka liha ning viinereid, mis jällegi tekitas korraliku suvetunde. Ilm kohapeal oli muidugi üsna kohutav ja terve päeva jooksul ei lahkunud ma majast kordagi.
Täna jõudsime jällegi koju tagasi ning taaskord on mul uueks nädalaks juba paar plaani olemas, aga kõigepealt peavad need päeva muidugi kohale jõudma. :) Sellega praegu lõpetaksin ka, jääge siis järgmist postitust ootama! Kuigi ma nüüd ei tea, millal seda veel oodata on... Lisaks peaks vist ära mainima, et sellel nädalavahetusel õnnestus mul 40 tundi järjest üleval olla, mis on ilmselt omamoodi rekord, aga kõige parem mõju sellel mulle muidugi polnud...
7. detsember
Kalendrit vaadates tuleb välja, et mu blogis on jälle üle kahe nädala vaikus olnud, aga viimasel ajal pole mul väga olnud tuju ega tahtmist kirjutada. Midagi eriti suurt muutunud muidugi pole, peale selle, et esitasin tööl lahkumisavalduse ja olen alates novembri viimasest päevast jälle vabadust nautinud. Kaua see kestab, on praegu raske öelda, aga vähemalt on mul natuke aega iseendale, sest seda on tõesti väga vaja.
30. novembri õhtul sai kodus jõulukaunistusi välja riputatud ning eile küpsetasin piparkooke, kusjuures taina tegime ka sel aastal ise. Jõulutunnet pole hetkel muidugi üldse, sest väljas taaskord maa must... Isegi jõululaulude kuulamine väga ei aita, sest üks pilk aknast välja rikub tuju kohe ära... :D
Täna värvisin üle pika aja jälle ka juukseid, mida oleks võinud muidugi juba ammu teha, sest värvi ostsin ka ligi kaks nädalat tagasi, aga kuidagi ei tekkinud siiani sobivat võimalust. Tollel päeval hakkasin ka mõtlema, et peaks sotsiaalse elu jälle korralikult üles ehitama, sest põrkasin Lõunakeskuses kokku Tõnuga ja see meenutaski mulle, et pole mõningaid inimesi tükk aega näinud. Nüüd on õnneks plaanid tehtud ja osad neist ka juba realiseeritud, teised aga alles ootavad oma aega.
Üleeile sai lõpuks ka Näljamängude triloogia uus film ära vaadatud, mis on kolmest seniilmunust ilmselt mu lemmik, kuigi raamatut ei mäleta ma absoluutselt, aga hetkel ei viitsi neid endale kuskilt hankima hakata. Praegu üritaks kõigepealt Glee vaatamisega ühele poole jõuda. Kui veel reedest rääkida, siis Kellyt ja Katat polnud muidugi üliammu näinud, veel vähem siis nendega rääkinud. Õhtu kulges muidugi tavapärases rütmis, kui välja arvata see, et külastasime lausa kolme söögikohta. Esimeses sihtpunktis Metros ei võtnud keegi peale Kelly midagi ja nii vaatasimegi tema söömist pealt. Pärast seda võtsime sammud McDonaldsisse, kus korralikud eined ostsime ja nende söömisele mõnda aega kulutasime. Veidi aega pärast seda jättis Kata meid kolmekesi ja sama kiiresti olimegi täiesti plaanivabad. Jalutuskäik Raekoja platsis oli muidugi tore, kuigi tuju kippus jälle allapoole kukkuma ja mitte ainult minul. Vabandused, Kelly, sul võis kindlasti väga veider olla meie seltskonnas. Veidi aja pärast maandusime aga täiesti spontaanselt Tavernas, kus Sandraga kahepeale ühe pitsa ära sõime ja pärast seda läksimegi juba laiali, sest kõik kippus juba väga masendavaks muutuma. Kodus jätkus muidugi tavaline rutiin koos arvutiga, mis kestis poole ööni välja, enne kui lõpuks voodisse otsustasin kobida.
Väga masendavaks ei taha ma seda postitust nüüd muutma hakata, seega ei hakka oma peas valitsevat segadust siin lahkama. Tegelikult täitsa ootan juba järgmist nädalat, sest on tehtud paar toredat plaani. Loodetavasti ei pea kumbagi neist ära jätma.
Nüüd on muidugi jõudnud jälle kätte see periood, kus kõik enne jõulude tulekut närviliseks kipuvad muutuma ja lõpuks on lihtsalt kõigil kõrini. Minul vist juba praegu, aga õnneks või kahjuks ei saa neid perekondlikke üritusi kuidagi vahele jätta. Peab siis lihtsalt head nägu tegema, nagu alati, aga sellel teemal peatuks ma pikemalt pärast pühasid. Seda muidugi ei garanteeri, millal järgmist postitust võib oodata, sest hetkel pole mul väga millestki kirjutada. Pildikest ei viitsi ka hakata otsima, mida siia panna, seega tulebki lihtsalt tavaline tekstipostitus. :)
30. novembri õhtul sai kodus jõulukaunistusi välja riputatud ning eile küpsetasin piparkooke, kusjuures taina tegime ka sel aastal ise. Jõulutunnet pole hetkel muidugi üldse, sest väljas taaskord maa must... Isegi jõululaulude kuulamine väga ei aita, sest üks pilk aknast välja rikub tuju kohe ära... :D
Täna värvisin üle pika aja jälle ka juukseid, mida oleks võinud muidugi juba ammu teha, sest värvi ostsin ka ligi kaks nädalat tagasi, aga kuidagi ei tekkinud siiani sobivat võimalust. Tollel päeval hakkasin ka mõtlema, et peaks sotsiaalse elu jälle korralikult üles ehitama, sest põrkasin Lõunakeskuses kokku Tõnuga ja see meenutaski mulle, et pole mõningaid inimesi tükk aega näinud. Nüüd on õnneks plaanid tehtud ja osad neist ka juba realiseeritud, teised aga alles ootavad oma aega.
Üleeile sai lõpuks ka Näljamängude triloogia uus film ära vaadatud, mis on kolmest seniilmunust ilmselt mu lemmik, kuigi raamatut ei mäleta ma absoluutselt, aga hetkel ei viitsi neid endale kuskilt hankima hakata. Praegu üritaks kõigepealt Glee vaatamisega ühele poole jõuda. Kui veel reedest rääkida, siis Kellyt ja Katat polnud muidugi üliammu näinud, veel vähem siis nendega rääkinud. Õhtu kulges muidugi tavapärases rütmis, kui välja arvata see, et külastasime lausa kolme söögikohta. Esimeses sihtpunktis Metros ei võtnud keegi peale Kelly midagi ja nii vaatasimegi tema söömist pealt. Pärast seda võtsime sammud McDonaldsisse, kus korralikud eined ostsime ja nende söömisele mõnda aega kulutasime. Veidi aega pärast seda jättis Kata meid kolmekesi ja sama kiiresti olimegi täiesti plaanivabad. Jalutuskäik Raekoja platsis oli muidugi tore, kuigi tuju kippus jälle allapoole kukkuma ja mitte ainult minul. Vabandused, Kelly, sul võis kindlasti väga veider olla meie seltskonnas. Veidi aja pärast maandusime aga täiesti spontaanselt Tavernas, kus Sandraga kahepeale ühe pitsa ära sõime ja pärast seda läksimegi juba laiali, sest kõik kippus juba väga masendavaks muutuma. Kodus jätkus muidugi tavaline rutiin koos arvutiga, mis kestis poole ööni välja, enne kui lõpuks voodisse otsustasin kobida.
Väga masendavaks ei taha ma seda postitust nüüd muutma hakata, seega ei hakka oma peas valitsevat segadust siin lahkama. Tegelikult täitsa ootan juba järgmist nädalat, sest on tehtud paar toredat plaani. Loodetavasti ei pea kumbagi neist ära jätma.
Nüüd on muidugi jõudnud jälle kätte see periood, kus kõik enne jõulude tulekut närviliseks kipuvad muutuma ja lõpuks on lihtsalt kõigil kõrini. Minul vist juba praegu, aga õnneks või kahjuks ei saa neid perekondlikke üritusi kuidagi vahele jätta. Peab siis lihtsalt head nägu tegema, nagu alati, aga sellel teemal peatuks ma pikemalt pärast pühasid. Seda muidugi ei garanteeri, millal järgmist postitust võib oodata, sest hetkel pole mul väga millestki kirjutada. Pildikest ei viitsi ka hakata otsima, mida siia panna, seega tulebki lihtsalt tavaline tekstipostitus. :)
Tellimine:
Postitused (Atom)