8. oktoober

Selle postitusega juhatan nüüd oma blogisse ka oktoobri sisse, loodetavasti tuleb kirjutisi selle kuu jooksul rohkem kui üks, aga see oleneb ikka sellest, kui palju mul viitsimist ja tegevust on. Viimasel ajal pole suurt midagi toimunud, mis on ka vaikuse põhjuseks, aga päris müürililleks ma siiski muutunud ei ole, mida mõni siin vahepeal kartma hakkas. :D

1. oktoobrist saadik olen muidugi väga säästlikult elanud, sest sellel päeval lõppes mu pangaarvelt kogu raha otsa. Tegelikult oli lugu muidugi selline, et Pille-Riin tahtis juba pikemat aega midagi koos teha ja lõpuks leidsime ühe mõlemale sobiva päeva, kus saime päris pikalt lobiseda. Alustasime koogikeste ja valge veiniga Werneri kohvikust ning hiljem käisime ära ka Päris Pariisis, kus lubasime endale pannkoogid ka. Hiljem võtsime ette jalutuskäigu oma järgmiste sihtkohtade poole üle Toomemäe, kus tegime päris korraliku ringi, aga vähemalt sai hiljem selle üle naerda. Suvel olime turistid Pärnus, nüüd eksime omaenda kodulinnas ka ära. :) Lõpuks läksime siiski laiali ja ma saingi peaaegu terve tee kesklinnast koju jalutada, lõpuks paar peatust bussiga ka. Koju jõudes olin päris mõnusalt läbi külmunud, aga tassike teed aitas ikka hästi.

Muud ma vahepeal teinud eriti ei olegi, aga tööl on ka muidugi huvitavaid hetki. Eile näiteks olin jälle sulgemiseni, ja kolm minutit pärast kella kümmet jalutas üks vanem mees täie rahuga poes ringi, enne kui saatsime turvamehe talle teatama, et pood on suletud. Ühel õhtul käisid Triinu ja Mari hilisel poetuuril ja said ka teada, et ma nende kodupoe lihaletis töötan. :D Tuttavaid nägusid teenindada on muidugi tore, saab paar sõna juttu ka ajada. Kliendid on üleüldse muidugi päevast päeva suures osas samad, mõni nägu juba väga hästi meelde jäänud. Igal argipäeval ootame ka ehitajaid sooja toitu ostma, aga sellel nädalal me neid ei näinudki, sest kuuldavasti streigivad töö juures. Või õigemini streigivad kodus ja ei lähe tööle. Samal õhtul arutasime leti taga seistes, et tegelikult ei saa me üleüldse soojaleti mõttest aru. Jah, ehitajatel on mugav käia pauside ajal sooja toitu ostmas, et midagi mõistlikku süüa saada, aga neid inimesi ma ikka ei mõista, kes lihtsalt sellepärast tulevad, et ise endale süüa teha ei viitsi. Toit meil seal ei ole ka just kõige odavam, mina ette ei kujutaks, et päevast päeva ainult ühte ja sama sööks.

Nüüd tuli postitus päris mõnus, natuke tööst ja natuke ka muust, kuu lõpus läheb loodetavasti lõbusamaks, siis on paar toredat sündmust ees ootamas. Varsti peaksin septembrikuu palga ka kätte saama ja plaanis on selle eest endale midagi suuremat lubada, et siis ülejäänu muudeks kuludeks/kogumiseks kõrvale panna. Kui nüüd üleüldse sügisest rääkida, siis praegused värvid on tõesti nii ilusad ja ma tõesti ei suuda otsustada, milline aastaaeg mu lemmik võiks olla. Igaühel on omad head (ja halvad) küljed. Sellega tänaseks lõpetan ka, tsauki! :)