Nii, ma siis alustan jällegi oma viimase aja tegevusest ehk siis eilsest ja tänasest. Eile mõtlesin muidugi, et pärast reedet tahaks terve õhtu niisama lebotada ja varakult magama minna, aga sellest ei tulnud lõpuks midagi välja, sest Pille-Riin kirjutas mulle, et tal on igav ja tahaks teha midagi. Leppisimegi siis kokku, et ta tuleb Tartusse ja siis saame linnas kokku. Alguses oli mul muidugi väike probleem seoses sellega, kuidas välisuksest välja saada, sest lukk oli katki, aga pärast maja esiukse ja tagaukse vahet jooksmist sain asjaga siiski õnneks korda. Muidu oleks natuke jama olnud.
Nii siis saigi, läksin bussile ja sõitsin kesklinna, kus sain kõigepealt Gerdiga kokku. Jalutasime mõnda aega niisama ringi, kuniks Pille-Riin mulle helistas, et on nüüd kohal ja saime temaga ka kokku. Alustuseks võtsime siis suuna Püssirohukeldrisse, kus me esialgu suutsime silti mitte märgata ja õigest sissepääsust mööda jalutada. Noh, ikka juhtub. Seal sees olime kuskil tund aega või natuke rohkem, mille jooksul põhimõtteliselt rääkisime oma viimase aja tegevustest ja üldse elust, kuulasime muusikat, mida bänd mängis ja naersime selle üle, kuidas üks mutike seal tantsis. Noh, nagu mina ütlesin, siis peaasi, et endal lõbus oleks. :D
Varsti seal meil aga seal joogid otsa ja igav hakkas ka, seega otsustasime suunduda edasi Club Tallinnasse, kuhu jäime lõpuks päris pikaks ajaks, sest koju jõudsin ma veidi enne viit hommikul. Üleüldse oli selline üritus, et sissepääsust ostetud pileti eest said topsi, mida siis terve õhtu jooksul tasuta jookidega täita sai. Päris hea idee iseenesest, aga lõpuks oli ikka päris kulukas õhtu/öö (kui kõik kulud kokku võtta). Alguses istusime lihtsalt ja ajasime juttu, kuni viimaks vedasime end ka tantsupõrandale, et ikka natuke lõbutseda ka. Ühel hetkel siis haakisid mulle ja Pille-Riinile end külge kaks kutti, kellest meil üldse enam lahti ei õnnestunud saada. Ma kusjuures ei saanudki teada, mis selle tüübi nimi oli, kellega ma tantsisin, aga ega me nagunii rohkem ei kohtu. Vahepeal sain kokku ka Kaupoga, kes täna juhuslikult helipuldis tööl oli ja nii saime juttu ajada, sest polnud ikka päris ammu näinud ka.
Lõpuks, kuskil poole viie ajal otsustasin ära minna, sest ei näinud väga muud võimalust sellest tüübist lahti saamiseks. Pille-Riin pidi algselt küll minu juurde ööbima tulema, aga otsustas siiski linna jääda ja pidi vist selle tüübi juurde ööseks minema, kellega ta tantsis. Noh, mis seal ikka, vähemalt nad rumalusi ei teinud, aga sõitsin siis üksinda taksoga koju. Koju jõudes olin natuke arvutis ja siis läksin magama ära ka. Magasin üleüldse kokku kuskil viis tundi ehk, sest millegipärast ärkasin päris vara üles. Suurema osa päevast unelesin, kuniks tuli aeg end välja vedada ja bussile minna.
Käisime siis Gerdiga noortestuudio uut etendust vaatamas. Etendus ise oli nii nagu ikka need olnud on, aga lõpupoolel juhtus üks väike õnnetus. Nimelt, üks kamina peal seisev latern oli natuke katki ja otsustas keset etendust põlema minna ning suitsu välja ajama hakata. Seetõttu tuli siis etenduses väike paus teha, et latern ära kustutada ja uksi-aknaid avada, et suitsu välja saada. Ja muidugi läks mul etenduse ajal kõht tühjaks, seega pärast lubasin endale kaks juustuburgerit, mille koduteel ära sõin. Nüüd koju jõudes vaatasin vanematega "Palume lavale" neli viimast mängu ära ja asun kohe tänase challenge'i kallale.
Day 6 - The person you like and why you like them.
Oeh, see valik oli küll keeruline, sest neid inimesi on ikka rohkem kui üks, aga lõpuks otsustasin ühe inimese kasuks siiski ära. Ma tema nime ei hakka siin parem nimetama, aga tegu on minu ühe endise paralleelklassivennaga, kellega tutvusin 10. klassis olles ja oleme sellest ajast saadik alati väga hästi saanud. Mis mulle tema juures meeldib, on see, et ma saan temaga koos olles olla mina ise ja ei pea muretsema enda lolliks tegemise pärast. Me pole küll muidugi väga sarnased inimesed, aga kuidagi saame hästi läbi ja temaga on alati tore rääkida. Nüüd läks ta muidugi pärast gümnaasiumi lõppu Talinnasse õppima ja me ei näe enam nii tihti kui varem, aga uuesti kohtudes on vähemalt mul alati tunne, et vahepeal polegi nagu aega möödunud. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar