Koolilehe naljad

Füüsikaõpetaja jutud
Õpetaja käskis Vallol kirjutada referaadi teemal „Mida tähendab sõna raisk?”
Timpmann saatis Vallo tunnist välja ja käskis keset staadionit kätekõverdusi teha.
Härra Timpmann hakkas Venemaal sõitma VAZ-iga rekkast mööda, kuid olles juba vastassuunavööndis, nägi ta vastutulevat autot ning tal ei jäänud muud üle, kui sõita rekka alla. Ebareaalne või ei?
Kuidas õpetaja üle pika aja oma maakodusse sõitis ja midagi kosutavat juua otsis. Õnnetuseks oli ainus joodav asi majas hallitanud tomatimahl.
Härra Timpmann tundis välismaal ujudes vees mingit kahtlast haisu, kuid ei teinud sellest välja ja ujus edasi. Veest välja tulles märkas härra, kuidas ta oli ujunud lehmavirtsa sees.
Timpmann hakkas seenel käies üle kraavi hüppama, kuid õnnetul kombel kukkus keset kraavi istuli. Õpetaja oli üleni märg, kummikud olid vett täis ja seeni ta ka ei saanud.
Timpmann hakkas välismaal olles looduslikult puhast vett jooma, jõi ära ning märkas, kuidas vees, mida ta jõi, ujusid suured valged lameussid.
Alati, kui õpetaja tundi hilineb ja klassi tormab, küsib ta üllatunult teda ootavatelt õpilastelt: „Noh, bõstra, bõstra, miks teil vihikud juba lahti ei ole?”
Timpmann loeb alati kontrolltööde ajal Postimeest, leiab siis mõne naljaka anekdoodi ning loeb seda tööd kirjutavatele õpilastele naerdes ette. Jama on selles, et Postimehes anekdoodid korduvad ning me oleme neid nalju juba mõned korrad kuulnud.
9.a peitis end kord enne füüsikatundi tualetti. Ärritunud Timpmann läks nende klassijuhataja Aleksandrova juurde ja kaebas: „Su klass on jälle jalga lasknud!”. Aleksandrova läks otsejoones vetsu ja ajas terve klassi sealt välja. Kõik läksid pettunult tundi.
Timpmanni arvates oleme me nagu Saaremaalt pärit jaanalinnud, kes pastakaga vastu lauda toksivad.
Ükskord Timpmann vihastas meie peale hullumoodi ja tahtis ropendama hakata, kuid suutis ennast siiski kontrollida ja kirjutas tahvlile „Perige kerse!”

Muidu naljad
Enne matemaatika tundi tegime Vallo ja Gretega vetsus veesõda. See lõppes sellega, et jäime õpetaja Nummertile vahele ning ta andis meile kätte mopid ja lapid ja me pidime tunni ajal vetsud ära koristama. Vee kõrgus oli umbes 3 cm.
Ühel kevadhommikul unustas koristaja oma ruumi ukse lahti ning läks ise minema. Me hiilisime sinna sisse ja saime suure üllatuse osaliseks, sest ruum oli hoopis ilusam kui meie WC-d, isegi dušš oli seal sees.
Mängisime käsitöös Soome telefoni ja ma pidin ütlema, et mul on kõrvas stringid.
Kui möllas seagripp, pani Vallo endale sildi otsaette, kuhu oli kirjutatud „Epideemiahoog” ning jooksis mööda koolimaja ringi, karjudes: „Epideemiahoog!”
Poisid otsustasid söökla menüü ära vahetada. Nad printisid selle välja ning neil õnnestus õige menüü ka sellega asendada.
Menüüs seisis:
Esmaspäev: ühepajatoit, kõik eelmise nädala ülejäägid
Teisipäev: Naervad viinerid
Kolmapäev: ossikrõpsud ja külm õlu
Reede: paastupäev, vesi ja leib
Tegime matemaatikatunnis rahulikult ülesandeid, kui äkitselt kuulsime tugevat kolksatust. Vaatasime ringi ning nägime, et Kristiin minestas ära. Õpetaja ehmatas nii ära, et tundus, nagu minestaks temagi. Selles tunnis enam ülesandeid ei tehtud.
Oli inglise keele tund, õpetaja lakkis küüsi ning raadio mängis. Järsku hakkas raadiost sädemeid lendama ning õpetaja küünelakipurk läks ümber.
Mäletan, et 1. klassis panime guaššvärvivett pudelisse, jõime seda ja ise rääkisime, kui hea Fanta see on.
Mäletan, kuidas Ayrtonile 5. klassis haamriga otsa ette viskasin.
Mäletan seda, kuidas 1. klassis istusime Kätiga koos ja küsisin talt leheküljenumbrit. Tema pani näpu sinna peale ja ütles: „Ei näita.“
Käisime algklassides Tähtvere metsas matkamas ja meie klassijuhataja R. Visnapuu ütles, et kõik käivad teed mööda, kuid Margus ronis kohe teelt alla, kukkus kraavi ning oli üleni porine.
Inglise keele tund. Üks õpilane oksendas terve laua täis ning ütles seejärel: „Õpetaja, mul tuli okse.” Õpetaja lahkus selle peale klassist ja temast jäi maha laud, mis oli täis okset.
Üks eesti keele õpetaja käskis meil pildi paremaks arusaamiseks pildi sisse minna ja kirjeldada sealseid lõhnu.
Kuidas me oma klassiga sõbrapäeva laadal müüsime vanu mänguasju, millest suur osa olid katkised. Olime rämedad ärihaid, müüsime kiirelt oma kauba maha. Lapsed olid väga õnnelikud nende asjade üle. Meie saime korralikult naerda ja päev läks korda.
Meil oli asenduskunstiõpetaja, kes ütles, et Vallo on väga hea kunstiandega. Õpetaja arvas, et üks Vallo pilt on väärt umbes 500 krooni ning Vallo kutsuti kunstikooli.
Tegime kehalise tunnis hundiratast, kui järsku andsin Kadrile kogemata kannaga näkku. Me mõlemad hakkasime nutma. Ja kes arsti juurde läks? Loomulikult mina.
Inglise keele õpikus oli pilt Taj Mahalist, mille kõrval oli tekst „Taj Mahal in India”. Õpetaja küsib meilt, kus asub Taj Mahal, kõik vastavad, et Indias. Õpetaja sattus segadusse ning küsis kahtlevalt, kas me oleme ikka kindlad.
Õpetaja Lembi Aart hüüdis ahastuses „Issandapüharistikusti!”
Füüsikatunnis tegime elektriga inimkatseid: hoidsime üksteisel kätest kinni ja saime kõik säraka elektrit.
Klassiekskursioonil üritas üks härrasmees mööda hotelli katust ühest toast teise ronida, aga katus oli libe ning poiss libastus. All ootas teda pirakas kibuvitsapõõsas, millesse ta õnneks ei kukkunud. Loo teised superkangelased tõmbasid ta jälle tuppa tagasi.
7. klassis saime ükskord varem tunnist ära ning läksime garderoobi. Mina üksinda lonkisin sööklasse.Pärast, kui tagasi tulin, vaatasin, et kõik on juba koolist lahkunud ja imestasin, kuidas mu klassikaaslased küll nii kiired olid. Kui ma garde-roobiukse lahti tõmbasin, avastasin, et terve mu klass oli end pisikesse ruumi kokku litsunud ja vahtis mind ehmunult. Nad olid sinna põgenenud, kuna kartsid õppealajuhatajat. Kui mina ukse avasin, olid nad kindlad, et see on õppealajuhataja, kes hakkab nendega pahandama.
Lõhkusime tööõpetuse klassi ukse ära. Peaaegu terve klass seisis direktori juures, muuhulgas ka meie klassi kõige korralikumad õpilased, kel polnud asjaga mingit pistmist. Meid kõiki ähvardati politseisse anda.
Klassivend sai märkuse: „Laseb tunnis kõhugaase!”
Enne emadepäeva kontserti mõtlesime Pilleryga, et teeme nalja, lükkame Grete koliruumi ja hoiame ust kinni. Kui veidi aega oli möödas, tahtsime ta lahti lasta, kuid uks oli kinni jäänud. Kell oli juba nii palju, et kontsert algas ja me Pilleryga pidime laulma minema. Pärast saime küll Meeliselt võtme ning lasime Grete jälle vabadusse, kuid laulma ta ei jõudnudki.
6. klassis oli meil rekordiliselt lühike klassiõhtu, sest keset hoogsat tantsimist pani Ants peale loo, milles olid sõnad „Mul on jumala p.....” ning vene keele õpetaja saatis meid kõiki koju.

Eesti keele õps naerab
Kirjanditeema „Keelteoskus on rikkus”
Aga kui inimene läheb ise Rootsi ning oskab hästi rootsi keelt, siis saab ta seal suhelda nende emakeeles. Sellisel juhul vaatavad hiinlased sellist inimest heakskiitvalt.
Kirjanditeema „Kes ma olen?”
Veel olen ka vanem õde ja õpilane.
Ma olen siiski poiss ja ka inimene.
Olen kergelt musikaalne.
Olen eestlane, sportlane ja inimene.
Mulle on antud vanemad ja sportimisanne.
Oma suurte omadustega on mul kindlaks seatud plaanid nii tulevikus kui ka minevikus.
Millega ma tegelen? Kuidas ma ennast näen? Hakkame siis pihta.
Päritud juurtest olen ma uskumatult suur looma armastaja, et vahepeal ise ka imestan.
Intelligente olen ma sellepärast, et mul on kõik ained stabiilsed.
Kulinaaria
Ta lootis söögiks saada röstbluffi/ röstpiffi.
Kelle juurde läks krokodill Gena Koffi jooma?
Rahvapärimus
Esivanemate vanasõnad, ütlused ja kõnekäänud on mulle kui kümme jumala käsku.
Haldjad olid meie esivanemad.
Hiies käisid inimesed end ohverdamas.
Kui murrad Hiielt oksa, on tagajärjed halvad.
Neljapäev oli tavaliselt Hiiele ohverdamise päev.
Suur tükk ajab suu upakile.
Raamatud
Piibel algas sõnadega „Tere, armas Eesti rahvas!”
„Kalevipoeg”: Mida tegi Kalevipoeg pärast oma surma? Ta läks taevasse ja temast sai rahva eepos.
„Kalevipoeg” : Millise kavaluse abil õnnestus Kalevipojal Sarvikut võita? Kalevipoeg pani põrgupiiga rinnad kokku ja siis hakati võitlema.
„Paddington 16.50”: Uurimine selgitas sõjas surnud poja kohta seda, et ta on elus.
„Paddington 16.50”: Ema oli neil surnud. Isa oli vana, aga elas.
„Pal-tänava poisid”: See teos oli sellepärast huvitav, et mu isa rääkis, et keegi sureb ära ja siis ma lugesingi huviga, sest ma tahtsin teada, kes ära sureb.
„Kärbeste jumal”: Põssa kukub kaljult alla kolba puruks ja aju voolab tänavale.
„Kärbeste jumal”: Ta tahab seda öelda, et tuleb juba noorena osata elada omapäi. Kuidas hakkama saada ja mida teha, kui oled eikusagil ja pole eriti elektroonikat nagu telefon või midagi.
Pipi Pikksukal on näo peal debretähed.
Perekond
Mu ema on ilus, kui ta on meigitud, aga niisama on ta ka ilus.
Keeleõpetus
Naissoost puuraidur ehk puuraidurinna
Koht kanadele ehk Kanada.
Samaliigilised määrused eraldatakse komaga, sest need on eriliigilised ja ei väljenda ühte ja sama asja.
Rasestumisvastased vahendid ehk beebipupillid.
Pedagoogika
Alguses tundus ta ülbe, käsutav ja õel nagu õpetajad ikka.
Kirjandus
Isikustamine – oletule olendile antakse elus olendi tunnused.
Novell lõppeb büjandiga.