Tänane päev algas mul küll päris lõbusalt. :D Hommikul vennal kõhus keeras, ilmselge ärevus sellest kontserdist, kuhu ta täna läheb ja ema ütles, et ta ei pea üleüldse kooli minema. Ja siis ei tulnud mul enam edasimagamisest ka midagi välja, sest vend hakkas oma muusikat laskma nii nagu ta ikka teeb (ehk siis keeras kõlarid põhja - kell 8 hommikul :)). Seetõttu otsustasin varasema bussiga linna minna, mis jättis mulle ka piisavalt aega linnaraamatukogust läbi minemiseks. Viisin neli läbiloetud näidendit ära ja võtsin kaks asemele. Õnneks nende kahega saab selles aines kohustuslike raamatute nimekiri otsa ka. Aga isegi pärast raamatukogus käimist jäi mul nii palju aega üle, seega jalutasin nii aeglaselt kui võimalik oma kahe raamatuid täis kotiga sinna, kus loeng pidi toimuma ja passisin klassiukse taga niisama tühja senikaua, kui Sandra ka kohale ilmus. Lõpuks istusin ma üldse tema kõrvale, sest kumbki mu kaaslastest polnud veerandiks kohale ilmunud. Katharina siiski lõpuks tuli, aga pidi mu selja taga istumisega leppima.
Keeleteaduse loeng möödus muidu palju naljakamalt kui tavaliselt, sest ma ikka ei suuda naeru tagasi hoida, kui loen kuskilt midagi, mis kuidagigi foorumeid meelde tuletab. Ülejäänud loengud nii huvitavad polnud, nende ajal lugesin neid kaasasolevaid raamatuid, et vähemalt natukenegi asjalik tegevus oleks ja ma kogu aeg telefonis ei passiks.
Pärast viimase loengu lõppu jalutasin siis bussipeatusesse, kus nägin Kristit ja Birgitit, kellega ma kõigest poolteist kuud tagasi veel koos näitlemas käisin, aga nüüd enam mitte. Tulid jälle need head mälestused meelde, aga ma pidin siis endale ikka ütlema, et ei tasu minevikus elada. Nagu ma Kristi jutust aru sain, siis mul pole väga mõtet kahetseda sealt ära tulekut, seega ma parem ei hakka ka sellel teemal pikemalt peatuma. Eks ma pühapäeval lähen niigi nende uut etendust vaatama ja siis saan näha, millega nad seal tegelenud on. Varsti sain siis bussi peale ka ja täpselt üks peatus enne mu kodupeatust helistas vanaema, et nad on nüüd kohal. Ma siis ütlesin, et jõuan ka kohe. Juba maja ees andis vanaema mulle tulevase sünnipäeva puhul lilled ja kui üles jõudsime, siis ühe vanaisa tehtud kaardi koos muidugi natukese rahaga ka. Ise nad muidugi tormasid kohe teleka ette oma seebikat vaatama, isegi süüa ei tahtnud. :D
Olgu, nüüd tänane challenge.
Day 3 - What kind of a person attracts you?
Nii... Mulle meeldivad inimesed, kellega ma juba esimesel kohtumisel suudan ühise jututeema leida, sest piinlik vaikus on ikkagi tobe ja ma ei oska tavaliselt sellises olukorras midagi öelda ka. Ma pole muidugi kõigi inimestega väga suur lobiseja, aga mõnedega juhtub seda ka. Siis muidugi inimesed, kellega ma saan olla mina ise ja ei pea muretsema enda lolliks tegemise pärast (vahel ikka juhtub ju). Iseloomult meeldivad mulle vist endasarnased inimesed, oleks kõige lihtsam öelda. :D Sellised rahulikud, aga kui paremini tundma õppida, siis tuleb välja, et ei olegi nii rahulikud kui esmapilgul tundus. Oeh, see on ikka päris keeruline küsimus tegelikult, äkki aitab nii pikast vastusest ka.
Homseni siis. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar