Nojah, juba ongi märtsi viimane päev ja aeg on nagu täiega kiiresti edasi läinud vahepeal. Samas, kui tegevust on ja igav ei hakka, lähebki vist aeg natuke kiiremini kui tavaliselt. Ja ma olen viimasel ajal ikka palju rohkem hakanud väljas käima kui varem.
Tänasest päevast väga miskit rääkida polegi, peale selle, et meil hakati nüüd maja renoveerimisega pihta ning põhimõtteliselt terve päeva tundus, nagu toimuks väljas mingi pommirünnak. :D Eriti tore saab muidugi siis oleme, kui akende ette tellingud püsti pannakse. Siis peab vist tõesti kardinaid pidevalt akna ees hoidma.
Täna ma üleüldse kooli ei jõudnudki, sest noh, esmaspäev on siiski ja mul oli natuke vaja nädalavahetusel toimunud sündmusi seedida... Lisaks väsimus, millele väljas toimuv ka kaasa ei aidanud.
Vend sai täna ka minu üle korralikult nalja teha, sest kui ma läksin rõdule vaatama, mis meil maja taga toimub, pani ta rõduukse uuesti kinni ja jättis mind mõneks minutiks sinna lõksu. :D Muidugi olid mul sel hetkel väga lühikesed riided seljas ja nii hakkas kiiresti külm, aga lõpuks võttis ta siiski aru pähe ja lasi mind sisse tagasi.
Day 7 - Your opinion on cheating on people.
Well, see on minu jaoks natuke keeruline teema, sest ma olen ise ka ühe korra elus selle teoga hakkama saanud. Ma ei tahaks küll end õigustama hakata, aga kellegi teisega suudlemine näitab ju ikka, et pole oma poisi/tüdruku vastu õigeid tundeid? Nojah, eks ma olin siis noor ja rumal ka. :D Tuletades meelde laupäeva õhtul kohatud tüüpe, siis arvan küll, et isegi flirtimine on juba petmine ja siis oleks pigem juba mõistlik suhe ära lõpetada. Kuigi noh, eks iga inimese definitsioon petmisest erineb natuke...
30. märts - Day 6
Nii, ma siis alustan jällegi oma viimase aja tegevusest ehk siis eilsest ja tänasest. Eile mõtlesin muidugi, et pärast reedet tahaks terve õhtu niisama lebotada ja varakult magama minna, aga sellest ei tulnud lõpuks midagi välja, sest Pille-Riin kirjutas mulle, et tal on igav ja tahaks teha midagi. Leppisimegi siis kokku, et ta tuleb Tartusse ja siis saame linnas kokku. Alguses oli mul muidugi väike probleem seoses sellega, kuidas välisuksest välja saada, sest lukk oli katki, aga pärast maja esiukse ja tagaukse vahet jooksmist sain asjaga siiski õnneks korda. Muidu oleks natuke jama olnud.
Nii siis saigi, läksin bussile ja sõitsin kesklinna, kus sain kõigepealt Gerdiga kokku. Jalutasime mõnda aega niisama ringi, kuniks Pille-Riin mulle helistas, et on nüüd kohal ja saime temaga ka kokku. Alustuseks võtsime siis suuna Püssirohukeldrisse, kus me esialgu suutsime silti mitte märgata ja õigest sissepääsust mööda jalutada. Noh, ikka juhtub. Seal sees olime kuskil tund aega või natuke rohkem, mille jooksul põhimõtteliselt rääkisime oma viimase aja tegevustest ja üldse elust, kuulasime muusikat, mida bänd mängis ja naersime selle üle, kuidas üks mutike seal tantsis. Noh, nagu mina ütlesin, siis peaasi, et endal lõbus oleks. :D
Varsti seal meil aga seal joogid otsa ja igav hakkas ka, seega otsustasime suunduda edasi Club Tallinnasse, kuhu jäime lõpuks päris pikaks ajaks, sest koju jõudsin ma veidi enne viit hommikul. Üleüldse oli selline üritus, et sissepääsust ostetud pileti eest said topsi, mida siis terve õhtu jooksul tasuta jookidega täita sai. Päris hea idee iseenesest, aga lõpuks oli ikka päris kulukas õhtu/öö (kui kõik kulud kokku võtta). Alguses istusime lihtsalt ja ajasime juttu, kuni viimaks vedasime end ka tantsupõrandale, et ikka natuke lõbutseda ka. Ühel hetkel siis haakisid mulle ja Pille-Riinile end külge kaks kutti, kellest meil üldse enam lahti ei õnnestunud saada. Ma kusjuures ei saanudki teada, mis selle tüübi nimi oli, kellega ma tantsisin, aga ega me nagunii rohkem ei kohtu. Vahepeal sain kokku ka Kaupoga, kes täna juhuslikult helipuldis tööl oli ja nii saime juttu ajada, sest polnud ikka päris ammu näinud ka.
Lõpuks, kuskil poole viie ajal otsustasin ära minna, sest ei näinud väga muud võimalust sellest tüübist lahti saamiseks. Pille-Riin pidi algselt küll minu juurde ööbima tulema, aga otsustas siiski linna jääda ja pidi vist selle tüübi juurde ööseks minema, kellega ta tantsis. Noh, mis seal ikka, vähemalt nad rumalusi ei teinud, aga sõitsin siis üksinda taksoga koju. Koju jõudes olin natuke arvutis ja siis läksin magama ära ka. Magasin üleüldse kokku kuskil viis tundi ehk, sest millegipärast ärkasin päris vara üles. Suurema osa päevast unelesin, kuniks tuli aeg end välja vedada ja bussile minna.
Käisime siis Gerdiga noortestuudio uut etendust vaatamas. Etendus ise oli nii nagu ikka need olnud on, aga lõpupoolel juhtus üks väike õnnetus. Nimelt, üks kamina peal seisev latern oli natuke katki ja otsustas keset etendust põlema minna ning suitsu välja ajama hakata. Seetõttu tuli siis etenduses väike paus teha, et latern ära kustutada ja uksi-aknaid avada, et suitsu välja saada. Ja muidugi läks mul etenduse ajal kõht tühjaks, seega pärast lubasin endale kaks juustuburgerit, mille koduteel ära sõin. Nüüd koju jõudes vaatasin vanematega "Palume lavale" neli viimast mängu ära ja asun kohe tänase challenge'i kallale.
Day 6 - The person you like and why you like them.
Oeh, see valik oli küll keeruline, sest neid inimesi on ikka rohkem kui üks, aga lõpuks otsustasin ühe inimese kasuks siiski ära. Ma tema nime ei hakka siin parem nimetama, aga tegu on minu ühe endise paralleelklassivennaga, kellega tutvusin 10. klassis olles ja oleme sellest ajast saadik alati väga hästi saanud. Mis mulle tema juures meeldib, on see, et ma saan temaga koos olles olla mina ise ja ei pea muretsema enda lolliks tegemise pärast. Me pole küll muidugi väga sarnased inimesed, aga kuidagi saame hästi läbi ja temaga on alati tore rääkida. Nüüd läks ta muidugi pärast gümnaasiumi lõppu Talinnasse õppima ja me ei näe enam nii tihti kui varem, aga uuesti kohtudes on vähemalt mul alati tunne, et vahepeal polegi nagu aega möödunud. :)
Nii siis saigi, läksin bussile ja sõitsin kesklinna, kus sain kõigepealt Gerdiga kokku. Jalutasime mõnda aega niisama ringi, kuniks Pille-Riin mulle helistas, et on nüüd kohal ja saime temaga ka kokku. Alustuseks võtsime siis suuna Püssirohukeldrisse, kus me esialgu suutsime silti mitte märgata ja õigest sissepääsust mööda jalutada. Noh, ikka juhtub. Seal sees olime kuskil tund aega või natuke rohkem, mille jooksul põhimõtteliselt rääkisime oma viimase aja tegevustest ja üldse elust, kuulasime muusikat, mida bänd mängis ja naersime selle üle, kuidas üks mutike seal tantsis. Noh, nagu mina ütlesin, siis peaasi, et endal lõbus oleks. :D
Varsti seal meil aga seal joogid otsa ja igav hakkas ka, seega otsustasime suunduda edasi Club Tallinnasse, kuhu jäime lõpuks päris pikaks ajaks, sest koju jõudsin ma veidi enne viit hommikul. Üleüldse oli selline üritus, et sissepääsust ostetud pileti eest said topsi, mida siis terve õhtu jooksul tasuta jookidega täita sai. Päris hea idee iseenesest, aga lõpuks oli ikka päris kulukas õhtu/öö (kui kõik kulud kokku võtta). Alguses istusime lihtsalt ja ajasime juttu, kuni viimaks vedasime end ka tantsupõrandale, et ikka natuke lõbutseda ka. Ühel hetkel siis haakisid mulle ja Pille-Riinile end külge kaks kutti, kellest meil üldse enam lahti ei õnnestunud saada. Ma kusjuures ei saanudki teada, mis selle tüübi nimi oli, kellega ma tantsisin, aga ega me nagunii rohkem ei kohtu. Vahepeal sain kokku ka Kaupoga, kes täna juhuslikult helipuldis tööl oli ja nii saime juttu ajada, sest polnud ikka päris ammu näinud ka.
Lõpuks, kuskil poole viie ajal otsustasin ära minna, sest ei näinud väga muud võimalust sellest tüübist lahti saamiseks. Pille-Riin pidi algselt küll minu juurde ööbima tulema, aga otsustas siiski linna jääda ja pidi vist selle tüübi juurde ööseks minema, kellega ta tantsis. Noh, mis seal ikka, vähemalt nad rumalusi ei teinud, aga sõitsin siis üksinda taksoga koju. Koju jõudes olin natuke arvutis ja siis läksin magama ära ka. Magasin üleüldse kokku kuskil viis tundi ehk, sest millegipärast ärkasin päris vara üles. Suurema osa päevast unelesin, kuniks tuli aeg end välja vedada ja bussile minna.
Käisime siis Gerdiga noortestuudio uut etendust vaatamas. Etendus ise oli nii nagu ikka need olnud on, aga lõpupoolel juhtus üks väike õnnetus. Nimelt, üks kamina peal seisev latern oli natuke katki ja otsustas keset etendust põlema minna ning suitsu välja ajama hakata. Seetõttu tuli siis etenduses väike paus teha, et latern ära kustutada ja uksi-aknaid avada, et suitsu välja saada. Ja muidugi läks mul etenduse ajal kõht tühjaks, seega pärast lubasin endale kaks juustuburgerit, mille koduteel ära sõin. Nüüd koju jõudes vaatasin vanematega "Palume lavale" neli viimast mängu ära ja asun kohe tänase challenge'i kallale.
Day 6 - The person you like and why you like them.
Oeh, see valik oli küll keeruline, sest neid inimesi on ikka rohkem kui üks, aga lõpuks otsustasin ühe inimese kasuks siiski ära. Ma tema nime ei hakka siin parem nimetama, aga tegu on minu ühe endise paralleelklassivennaga, kellega tutvusin 10. klassis olles ja oleme sellest ajast saadik alati väga hästi saanud. Mis mulle tema juures meeldib, on see, et ma saan temaga koos olles olla mina ise ja ei pea muretsema enda lolliks tegemise pärast. Me pole küll muidugi väga sarnased inimesed, aga kuidagi saame hästi läbi ja temaga on alati tore rääkida. Nüüd läks ta muidugi pärast gümnaasiumi lõppu Talinnasse õppima ja me ei näe enam nii tihti kui varem, aga uuesti kohtudes on vähemalt mul alati tunne, et vahepeal polegi nagu aega möödunud. :)
29. märts - Day 5
Nagu ma lubasin, siis räägin täna oma eilsest päevast. Lisaks sellele, et öö jooksul mitu korda üles ärkasin, ajas ema mind ka päris vara ehk siis kella kaheksa ajal üles. Vähemalt jõudsin süüa ja pesus käia, enne kui kella 10 ajal kodust väljusin. Parema tegevuse puudumisel otsustasin kesklinna jalutada, milleks kulus mul natuke rohkem kui tund. Ülejäänud aja veetsin Rahva Raamatus, enne kui 12 ajal Sandra ja Kataga kokku sain, et siis minna mingisse kohta pitsat sööma. Nii siis tegimegi. Kuigi seal ruumis oli täiega palav, nagu saunas, oli pitsa hea. Pärast ostsime veel Selverist juua, enne kui kesklinna jalutasime, kus Sandraga kahekesi jäime. Läksime taaskord Rahva Raamatusse, kus passisime senikaua, kuni oli ka aeg üles kino juurde minna. Seal istusime ühe laua taha maha, jäädes Itit ootama. Vahepeal sain veel Kellylt sõnumi, et ta tuleb ka ja siis ootasime nad mõlemad ära, enne kui kinosaali ära läksime.
Film oli päris hea, kuid meenutas mullegi mingil põhjusel natuke liiga palju Näljamänge. Vähemalt peaosas oli tuttav nägu ja naerda sai ka natuke. Pärast filmi läksime jällegi toidupoodi, seekord Rimisse, kust ostsime kõik juua ning Iti ja Kelly ostsid süüa ka. Lühikese mõtlemise järel jalutasime kogu oma kraamiga Kaubamajja, kus end mõneks ajaks sisse sättisime. Varsti läks meil Sandraga ka kõht tühjaks ja siis suundusime kõik edasi McDonaldsisse, kus kõik endale eined võtsime. Seal veetsime ka päris pikalt aega, enne kui hakkasime bussijaama jalutama, et Iti bussile saata. Teel sinna ilmus Kata ka uuesti välja ja siis olime mõnda aega viiekesi. Pärast Iti bussile saatmist saatsid Kelly ja Sandra mu bussile ära. Vahepeal oli ilm muidugi päris külmaks läinud, aga midagi väga hullu ka polnud. Kõigepealt läksin siis 7 peale, millega sõitsin Lembitu peatuseni ja seal istusin 1 peale ümber. Vahepeal jõudis ema ka juba helistada ja ütlesin talle, et olen juba koduteel. Jah, päris pikalt sai linnas oldud tõesti, pikemalt kui ma esialgu arvasin. :)
Koju jõudes passisin natuke aega arvutis ja siis vaatasin 7th Heaveni ära telekast. Ema oli mulle küll üles teinud voodi venna tuppa, aga kuna too veel arvutis mängis, kolisin kõige täiega elutuppa diivanile, kus vaatamata jubedale peavalule üsna ruttu magama jäin. Isa kojutulek õnneks mind üles ei ajanud, aga poole kaheksa ajal hommikul ärkasin mingi ilge sumina peale. Pidasin seda kärbseks, aga hiljem tuli välja, et tegu oli hoopis herilasega. Nojah, see selleks, enam ma magama igatahes ei suutnud jääda ja lebotasin niisama, kuni kõik teised ka üles ärkasid.
Täna ajasin peale hommikusööki lihtsalt vanaemaga juttu, aga nüüd läksid nad lõpuks koju ära, seega saan segamatult arvutis olla. Saan õnneks lõpuks oma voodi ka tagasi ja ei pea iga öö erinevas kohas magama. Loodetavasti magan järgmisel ööl natuke paremini kui kahel eelmisel...
Day 5 - 5 things that irritate you about the opposite sex/same sex.
Viis asja, mis tüdrukute puhul närvi ajavad:
* Liiga palju võltsasju - juuksepikendused, kunstküüned, kunstripsmed, sollipäevitus + liiga palju meiki
* Sõbrannade tagarääkimine, sest seda teevad mõned ikka liiga tihti
* Liigne tähelepanuvajadus ja like'ide norimine
* Pugemine, et kellelegi meeldida
* Ülbus
Ja viis asja poiste kohta:
* Kui ei saada aru, et ei tähendabki ei
* Arvamine, et kõva kuti mängimine läheb kõigile tüdrukutele peale
* Liigne klammerdumine
* Kuidas joogise peaga tihti käituma hakatakse
* Absurdsete oletuste tegemine
Film oli päris hea, kuid meenutas mullegi mingil põhjusel natuke liiga palju Näljamänge. Vähemalt peaosas oli tuttav nägu ja naerda sai ka natuke. Pärast filmi läksime jällegi toidupoodi, seekord Rimisse, kust ostsime kõik juua ning Iti ja Kelly ostsid süüa ka. Lühikese mõtlemise järel jalutasime kogu oma kraamiga Kaubamajja, kus end mõneks ajaks sisse sättisime. Varsti läks meil Sandraga ka kõht tühjaks ja siis suundusime kõik edasi McDonaldsisse, kus kõik endale eined võtsime. Seal veetsime ka päris pikalt aega, enne kui hakkasime bussijaama jalutama, et Iti bussile saata. Teel sinna ilmus Kata ka uuesti välja ja siis olime mõnda aega viiekesi. Pärast Iti bussile saatmist saatsid Kelly ja Sandra mu bussile ära. Vahepeal oli ilm muidugi päris külmaks läinud, aga midagi väga hullu ka polnud. Kõigepealt läksin siis 7 peale, millega sõitsin Lembitu peatuseni ja seal istusin 1 peale ümber. Vahepeal jõudis ema ka juba helistada ja ütlesin talle, et olen juba koduteel. Jah, päris pikalt sai linnas oldud tõesti, pikemalt kui ma esialgu arvasin. :)
Koju jõudes passisin natuke aega arvutis ja siis vaatasin 7th Heaveni ära telekast. Ema oli mulle küll üles teinud voodi venna tuppa, aga kuna too veel arvutis mängis, kolisin kõige täiega elutuppa diivanile, kus vaatamata jubedale peavalule üsna ruttu magama jäin. Isa kojutulek õnneks mind üles ei ajanud, aga poole kaheksa ajal hommikul ärkasin mingi ilge sumina peale. Pidasin seda kärbseks, aga hiljem tuli välja, et tegu oli hoopis herilasega. Nojah, see selleks, enam ma magama igatahes ei suutnud jääda ja lebotasin niisama, kuni kõik teised ka üles ärkasid.
Täna ajasin peale hommikusööki lihtsalt vanaemaga juttu, aga nüüd läksid nad lõpuks koju ära, seega saan segamatult arvutis olla. Saan õnneks lõpuks oma voodi ka tagasi ja ei pea iga öö erinevas kohas magama. Loodetavasti magan järgmisel ööl natuke paremini kui kahel eelmisel...
Day 5 - 5 things that irritate you about the opposite sex/same sex.
Viis asja, mis tüdrukute puhul närvi ajavad:
* Liiga palju võltsasju - juuksepikendused, kunstküüned, kunstripsmed, sollipäevitus + liiga palju meiki
* Sõbrannade tagarääkimine, sest seda teevad mõned ikka liiga tihti
* Liigne tähelepanuvajadus ja like'ide norimine
* Pugemine, et kellelegi meeldida
* Ülbus
Ja viis asja poiste kohta:
* Kui ei saada aru, et ei tähendabki ei
* Arvamine, et kõva kuti mängimine läheb kõigile tüdrukutele peale
* Liigne klammerdumine
* Kuidas joogise peaga tihti käituma hakatakse
* Absurdsete oletuste tegemine
28. märts - Day 4
Nii, ma tänase päeva kirjeldamise jätan küll homse peale, sest hetkel siiski üsna väsinud juba. Iga päev ju ei ole peaaegu kümnest kümneni linnas. Pea lõhub ka jälle otsas, seega ma vist peale tänase challenge'i ärategemist olen natuke teleka ees ja siis lähen magama ära ka. Isa jõuab ka öösel millalgi koju, seega homme läheb siin mõnusaks, kui nii palju rahvast kodus on. Homme tuleb siis vähemalt pikk postitus ja terve päev on aega foorumitesse vastata ka. :D Aga nüüd siis põhiasi, miks ma seda postitust hetkel teen üldse.
Day 4 - What you wear to bed?
See tuleb küll väga lühike postitus hetkel, aga pole hullu ehk. Magamise ajal kannan pidžaamat, mis koosneb lühikesest tavaliselt õlapealtega pluusist ja lühikestest pükstest. Kunagi olid pikemad pidžaamad ka, aga nüüd on küll ainult lühikesed.
And that's pretty much all for now. :) Vabandust lühikese postituse pärast, aga ma lihtsalt ei jaksa hetkel mõelda.
Day 4 - What you wear to bed?
See tuleb küll väga lühike postitus hetkel, aga pole hullu ehk. Magamise ajal kannan pidžaamat, mis koosneb lühikesest tavaliselt õlapealtega pluusist ja lühikestest pükstest. Kunagi olid pikemad pidžaamad ka, aga nüüd on küll ainult lühikesed.
And that's pretty much all for now. :) Vabandust lühikese postituse pärast, aga ma lihtsalt ei jaksa hetkel mõelda.
27. märts - Day 3
Tänane päev algas mul küll päris lõbusalt. :D Hommikul vennal kõhus keeras, ilmselge ärevus sellest kontserdist, kuhu ta täna läheb ja ema ütles, et ta ei pea üleüldse kooli minema. Ja siis ei tulnud mul enam edasimagamisest ka midagi välja, sest vend hakkas oma muusikat laskma nii nagu ta ikka teeb (ehk siis keeras kõlarid põhja - kell 8 hommikul :)). Seetõttu otsustasin varasema bussiga linna minna, mis jättis mulle ka piisavalt aega linnaraamatukogust läbi minemiseks. Viisin neli läbiloetud näidendit ära ja võtsin kaks asemele. Õnneks nende kahega saab selles aines kohustuslike raamatute nimekiri otsa ka. Aga isegi pärast raamatukogus käimist jäi mul nii palju aega üle, seega jalutasin nii aeglaselt kui võimalik oma kahe raamatuid täis kotiga sinna, kus loeng pidi toimuma ja passisin klassiukse taga niisama tühja senikaua, kui Sandra ka kohale ilmus. Lõpuks istusin ma üldse tema kõrvale, sest kumbki mu kaaslastest polnud veerandiks kohale ilmunud. Katharina siiski lõpuks tuli, aga pidi mu selja taga istumisega leppima.
Keeleteaduse loeng möödus muidu palju naljakamalt kui tavaliselt, sest ma ikka ei suuda naeru tagasi hoida, kui loen kuskilt midagi, mis kuidagigi foorumeid meelde tuletab. Ülejäänud loengud nii huvitavad polnud, nende ajal lugesin neid kaasasolevaid raamatuid, et vähemalt natukenegi asjalik tegevus oleks ja ma kogu aeg telefonis ei passiks.
Pärast viimase loengu lõppu jalutasin siis bussipeatusesse, kus nägin Kristit ja Birgitit, kellega ma kõigest poolteist kuud tagasi veel koos näitlemas käisin, aga nüüd enam mitte. Tulid jälle need head mälestused meelde, aga ma pidin siis endale ikka ütlema, et ei tasu minevikus elada. Nagu ma Kristi jutust aru sain, siis mul pole väga mõtet kahetseda sealt ära tulekut, seega ma parem ei hakka ka sellel teemal pikemalt peatuma. Eks ma pühapäeval lähen niigi nende uut etendust vaatama ja siis saan näha, millega nad seal tegelenud on. Varsti sain siis bussi peale ka ja täpselt üks peatus enne mu kodupeatust helistas vanaema, et nad on nüüd kohal. Ma siis ütlesin, et jõuan ka kohe. Juba maja ees andis vanaema mulle tulevase sünnipäeva puhul lilled ja kui üles jõudsime, siis ühe vanaisa tehtud kaardi koos muidugi natukese rahaga ka. Ise nad muidugi tormasid kohe teleka ette oma seebikat vaatama, isegi süüa ei tahtnud. :D
Olgu, nüüd tänane challenge.
Day 3 - What kind of a person attracts you?
Nii... Mulle meeldivad inimesed, kellega ma juba esimesel kohtumisel suudan ühise jututeema leida, sest piinlik vaikus on ikkagi tobe ja ma ei oska tavaliselt sellises olukorras midagi öelda ka. Ma pole muidugi kõigi inimestega väga suur lobiseja, aga mõnedega juhtub seda ka. Siis muidugi inimesed, kellega ma saan olla mina ise ja ei pea muretsema enda lolliks tegemise pärast (vahel ikka juhtub ju). Iseloomult meeldivad mulle vist endasarnased inimesed, oleks kõige lihtsam öelda. :D Sellised rahulikud, aga kui paremini tundma õppida, siis tuleb välja, et ei olegi nii rahulikud kui esmapilgul tundus. Oeh, see on ikka päris keeruline küsimus tegelikult, äkki aitab nii pikast vastusest ka.
Homseni siis. :)
Keeleteaduse loeng möödus muidu palju naljakamalt kui tavaliselt, sest ma ikka ei suuda naeru tagasi hoida, kui loen kuskilt midagi, mis kuidagigi foorumeid meelde tuletab. Ülejäänud loengud nii huvitavad polnud, nende ajal lugesin neid kaasasolevaid raamatuid, et vähemalt natukenegi asjalik tegevus oleks ja ma kogu aeg telefonis ei passiks.
Pärast viimase loengu lõppu jalutasin siis bussipeatusesse, kus nägin Kristit ja Birgitit, kellega ma kõigest poolteist kuud tagasi veel koos näitlemas käisin, aga nüüd enam mitte. Tulid jälle need head mälestused meelde, aga ma pidin siis endale ikka ütlema, et ei tasu minevikus elada. Nagu ma Kristi jutust aru sain, siis mul pole väga mõtet kahetseda sealt ära tulekut, seega ma parem ei hakka ka sellel teemal pikemalt peatuma. Eks ma pühapäeval lähen niigi nende uut etendust vaatama ja siis saan näha, millega nad seal tegelenud on. Varsti sain siis bussi peale ka ja täpselt üks peatus enne mu kodupeatust helistas vanaema, et nad on nüüd kohal. Ma siis ütlesin, et jõuan ka kohe. Juba maja ees andis vanaema mulle tulevase sünnipäeva puhul lilled ja kui üles jõudsime, siis ühe vanaisa tehtud kaardi koos muidugi natukese rahaga ka. Ise nad muidugi tormasid kohe teleka ette oma seebikat vaatama, isegi süüa ei tahtnud. :D
Olgu, nüüd tänane challenge.
Day 3 - What kind of a person attracts you?
Nii... Mulle meeldivad inimesed, kellega ma juba esimesel kohtumisel suudan ühise jututeema leida, sest piinlik vaikus on ikkagi tobe ja ma ei oska tavaliselt sellises olukorras midagi öelda ka. Ma pole muidugi kõigi inimestega väga suur lobiseja, aga mõnedega juhtub seda ka. Siis muidugi inimesed, kellega ma saan olla mina ise ja ei pea muretsema enda lolliks tegemise pärast (vahel ikka juhtub ju). Iseloomult meeldivad mulle vist endasarnased inimesed, oleks kõige lihtsam öelda. :D Sellised rahulikud, aga kui paremini tundma õppida, siis tuleb välja, et ei olegi nii rahulikud kui esmapilgul tundus. Oeh, see on ikka päris keeruline küsimus tegelikult, äkki aitab nii pikast vastusest ka.
Homseni siis. :)
26. märts - Day 2
Olgu, ma nüüd üritan lõpuks ka midagi kirja saada tänase päeva kohta, et siis challenge ära teha. Ma ei tea miks, aga ma olen täiega väsinud praegu. Päev oli nii nagu ikka, loengud ja töö ja siis veel üks loeng, kus tegin ka oma ettekande ära. Läksin muidugi närvi nagu ikka ja hakkasin kiiresti rääkima ja unustasin üldse pooled asjad ära ja rääkisin neid siis, kui meelde tuli. Ühesõnaga oli mu esitlus üks paras segadus, aga tundus, et saadi midagi aru vähemalt.
Praegu läksin nii ema ja venna peale närvi. Vend pidi tegema mingit ettekannet, milleks ta muidugi võttis teksti Vikipeediast. Tekst ise oli täielik jura ja kuna ei tema ega ema seda tõlkida ei osanud, pidin muidugi mina seda tegema. Vahel tõesti tundub, et ma olen kõige normaalsem inimene siin perekonnas, kui arvestada seda, mis iga päev toimub. Aga ma nüüd parem teen sellele nõmedale tekstile lõpu ja teen tänase challenge'i ära. Hetkel panin mp3-mängija ka arvuti külge laadima, muidu mul poleks homme kuskilt muusikat kuulata...
Day 2 - How have you changed in the past 2 years?
Mhmh, mingit pilti endast mul siia vist väga mõtet panna pole, sest ma nägin kaks aastat tagasi enam-vähem samasugune välja kui praegu (ainult juuksed olid siis pikemad). Elus pole ka väga midagi suurt muutunud, peale selle, et ühel reedesel päeval 2012. aasta sügisel otsustas mu isa järsku nüüd teatada, et mul on poolõde. Kõige suurem muutus mu enda iseloomus ja üldse selles, mida ma maailmast arvan, leidis peamiselt aset 2011. aasta esimesel poolel, aga kuna see oli üle kahe aasta tagasi, siis ma sellel teemal väga pikalt ei hakka peatuma.
Ja ega ma muud väga ei oskagi öelda selle teema kohta, nii et homme jälle. :)
Praegu läksin nii ema ja venna peale närvi. Vend pidi tegema mingit ettekannet, milleks ta muidugi võttis teksti Vikipeediast. Tekst ise oli täielik jura ja kuna ei tema ega ema seda tõlkida ei osanud, pidin muidugi mina seda tegema. Vahel tõesti tundub, et ma olen kõige normaalsem inimene siin perekonnas, kui arvestada seda, mis iga päev toimub. Aga ma nüüd parem teen sellele nõmedale tekstile lõpu ja teen tänase challenge'i ära. Hetkel panin mp3-mängija ka arvuti külge laadima, muidu mul poleks homme kuskilt muusikat kuulata...
Day 2 - How have you changed in the past 2 years?
Mhmh, mingit pilti endast mul siia vist väga mõtet panna pole, sest ma nägin kaks aastat tagasi enam-vähem samasugune välja kui praegu (ainult juuksed olid siis pikemad). Elus pole ka väga midagi suurt muutunud, peale selle, et ühel reedesel päeval 2012. aasta sügisel otsustas mu isa järsku nüüd teatada, et mul on poolõde. Kõige suurem muutus mu enda iseloomus ja üldse selles, mida ma maailmast arvan, leidis peamiselt aset 2011. aasta esimesel poolel, aga kuna see oli üle kahe aasta tagasi, siis ma sellel teemal väga pikalt ei hakka peatuma.
Ja ega ma muud väga ei oskagi öelda selle teema kohta, nii et homme jälle. :)
25. märts ja 30 day challenge
Tere jälle! :D Ega mul tegelikult ei olnud plaanis midagi kirjutada täna, aga Kelly saatis mulle just lingi 30 day challenge'iga ja ma mõtlesin, et teen siis ka, aga alustamiseks peab mul muidugi blogipostitus olema. Tänasest päevast üleüldiselt siis nii palju, et hommikul ärgates ja aknast välja vaadates ei tekkinud küll erilist tahtmist kooli minna. Praegu on küll selline tunne, nagu oleks jälle sügis. Igaljuhul, lõpuks võtsin oma vihmavarju kaasa ja panin kummikud jalga ja läksin ikkagi loengusse (kusjuures esimest neist mul lõpuks vaja ei läinudki). Eesti keele loengus olid meil ettekanded, seega möödus see poolteist tundi neid kuulates ja telefoniga mängides. Pärast loengut, mis meil jälle kümme minutit varem läbi sai, otsustasin koju ära minna, et oma ettekanne homseks valmis saada. Praegu just lõpetasin sellega ja nüüd pean lootma, et homme seminaris rääkides väga närvi ei lähe (naiivne lootus, aga siiski). Bussi oodates ostsin endale R-Kioskist tahvli šokolaadi ka ja hetkel on sellest kummalisel kombel veel umbes pool alles. Bussi peal nägin ka ühte endist klassivenda, kes mulle lehvitas, aga kuna buss oli rahvast täis, siis me teineteisega rääkima ei jõudnud. Üleüldse ma näen viimasel ajal juhuslikult mitmeid tuttavaid nägusid. Paar nädalat tagasi nägin endist klassiõde ja eile kunagist lasteaiakaaslast. Nende mõlemaga sai paar sõna juttu aetud ka.
Nüüd siis tänasest kõik ja 30 day challenge'i esimese päeva juurde.
Day 1 - Weird things you do when you’re alone
Okei, natuke keeruline küsimus, aga eks ma üritan midagi meelde tuletada.
* Panen mingi cd mängima ja tõmblen peegli ees, samal ajal endale nägusid tehes
* Teen endast veebikaameraga kahtlaseid pilte ja hiljem kustutan kõik ära
* Istun diivanile ja vahin end peeglist ja mõtlen alati väga sügavaid mõtteid (tegelikult see polegi kõige imelikum asi)
* Kõnnin lihtsalt mööda korterit ringi, hoolimata sellest, mis mul parasjagu seljas on
* Hakkan koristama, kui väga igav hakkab (ja tavaliselt lõpeb see veel suurema segadusega)
* Söön. Palju.
* Joonistan (sodin) paberitele ja siis viskan need ka minema (oskaks ma siis joonistada ka, haha)
* Vahin lihtsalt oma toas ringi, nagu üritaks leida midagi, mida ma varem näinud pole
Nüüd siis tänasest kõik ja 30 day challenge'i esimese päeva juurde.
Day 1 - Weird things you do when you’re alone
Okei, natuke keeruline küsimus, aga eks ma üritan midagi meelde tuletada.
* Panen mingi cd mängima ja tõmblen peegli ees, samal ajal endale nägusid tehes
* Teen endast veebikaameraga kahtlaseid pilte ja hiljem kustutan kõik ära
* Istun diivanile ja vahin end peeglist ja mõtlen alati väga sügavaid mõtteid (tegelikult see polegi kõige imelikum asi)
* Kõnnin lihtsalt mööda korterit ringi, hoolimata sellest, mis mul parasjagu seljas on
* Hakkan koristama, kui väga igav hakkab (ja tavaliselt lõpeb see veel suurema segadusega)
* Söön. Palju.
* Joonistan (sodin) paberitele ja siis viskan need ka minema (oskaks ma siis joonistada ka, haha)
* Vahin lihtsalt oma toas ringi, nagu üritaks leida midagi, mida ma varem näinud pole
100 tõde, sest Sandra tahtis
MIS OLI SINU:
1. viimane jook: tee
2. viimane telefonikõne: tädi
3. viimane sõnum (mille ma sain): “Kui mind otsid, olen Apollos”
4. viimane laul, mida kuulasid: Ed Sheeran – Give Me Love
5. viimane kord kui nutsid – eelmine nädal millalgi, täpselt ei mäleta
KAS SA OLED KUNAGI:
6. käinud kellegagi 2 korda - jah
7. olnud suhtes petetud - võib-olla?
8. suudelnud kedagi & seda kahetsenud - ei
9. kaotanud kellegi erilise - jah
10. olnud depressioonis - jah
11. olnud täis ja oksendanud – halb tunnistada, aga jah
JÄRJESTA 3 LEMMIKVÄRVI:
12. hall
13. roosa
14. oranž
EELMISEL AASTAL SA:
15. said uusi sõpru - jah
16. läksid kellestki lahku – ei
17. naersid seni kuni nutsid – kindlasti
18. kohtusid kellegagi, kes sind muutis - võimalik
19. leidsid, kes su tõelised sõbrad on - jah
20. leidsid, et keegi rääkis sinust - jah
21. suudlesid kedagi oma Facebooki sõbralistist - ei
ÜLDINE:
22. kui mitut inimest oma Facebooki sõbralistist tead ka päriselus – julgen isegi öelda, et kõiki
23. armastad oma perekonda - jah
24. kas sul on lemmikloomi – jah, kass
25. kas sa tahad oma nime muuta – ei
26. mida sa tegid oma eelmise sünnipäeva jaoks – kooki tegin
27. mis kell sa täna üles ärkasid – mõni minut enne seitset
28. mida sa tegid täna südaööl – üritasin magama jääda
29. nimeta midagi, mida sa EI JÕUA ära oodata – eem, hetkeseisuga 4. aprilli
30. viimane kord kui oma ema nägid – täna, enne kui ta magama läks
31. mis on üks asi, mida sa sooviksid oma elus muuta – ei teagi praegu
32. mida sa praegu kuulad - vaikust
33. kas sa oled kunagi rääkinud inimesega kelle nimi on Tom - jah
34. mis käib sulle praegu närvidele – mitte miski
35. kõige külastatuim netilehekülg - OTH ilmselt
36. kus sa praegu olla tahad – siin, kus ma olen
37. hüüdnimed - Lara
38. suhte staatus - vallaline
39. tähtkuju – jäär
40. mees või naine - naine
41. silmade värv - hallikassinine
42. kaal – saladus
43. telefoninumber – 5*******
44. juuksevärv - pruun
45. pikad või lühikesed - pikad
46. pikkus – umbes 163cm
47. kas sulle meeldib keegi (romantiliselt) - ei
48. mis sulle enda puhul meeldib – iseloom kõige rohkem vist
49. augustused - kõrvad
50. tätoveeringud – pole
51. paremakäeline või vasakukäeline – vasakukäeline
52. esimene opp – pole olnud
53. esimene augustamine - kõrvad
54. kõige esimene parim sober – Kristel, lasteaiast
55. kõige esimene poiss-/tüdruksõber – H.
56. mis on su lemmik raamat – neid on palju
57. kes on su praegune parim sõber – pole kindlat
58. esimene armumine – H. (mitte seesama H, kes üleval :))
PRAEGUSEL HETKEL:
59. sööd - midagi
60. jood - midagi
61. mida kavatsed teha – magama minna varsti
62. kuulad - vaikust
63. ootad – midagi?
SINU TULEVIK:
64. tahad lapsi saada - vb
65. tahad abielluda - vb
66. karjäär – eks näis
MIS ON PAREM:
67. huuled või silmad - silmad
68. kallistused või suudlused - kallistused
69. pikem või lühem - pikem
70. vanem või noorem – noorem?
71. romantiline või spontaanne - mõlemad
72. ilus kõht või ilusad käed - mõlemad
73. hooliv või lärmakas – hooliv
74. kohting või suhe – suhe
75. pahanduste otsija või kahtleja – no ma ei tea :D
KAS SA OLED KUNAGI:
76. suudelnud võõrast - ei
77. joonud kanget alkoholi - jah
78. kaotanud kontaktläätsed/prillid - ei
79. seksinud esimesel kohtingul – ei
80. murdnud kellegi südame – omateada mitte
81. olnud murtud südamega - jah
82. olnud arreteeritud - ei
83. andnud kellelegi korvi - jah
84. nutnud kui keegi suri – ei
85. armunud sõpra – eem, võimalik
KAS SA USUD:
86. endasse – mitte alati
87. imedesse – mõnikord
88. armumisse esimesel kohtumisel – jah
89. taevasse – mingil määral
90. jõuluvanasse – enam mitte
91. suudlusesse esimesel kohtingul - jah
92. inglitesse – pole kindel
VASTA AUSALT:
93. on sul kunagi olnud korraga rohkem kui 1 poiss/tüdruk - ei
95. kas sa laulsid täna – ei
94. oled sa teinud midagi keelatut - võimalik
96. oled sa kedagi petnud (suhtes) – oleneb, kuidas võtta
97. kui sa suudaksid minna ajas tagasi, siis kui kaugele sa läheksid ja miks – jaanuar 2011, põhjuseid ei ütle
98. kui sa saaksid valida ühe päeva eelmisest aastast ja selle uuesti läbi elada, siis mis päev see oleks – raske öelda, neid häid päevi oli päris mitu
99. kas sa kardad kellessegi teisse armuda – ei
100. postitad selle kui oma 100 tõde – tehtud nüüd
1. viimane jook: tee
2. viimane telefonikõne: tädi
3. viimane sõnum (mille ma sain): “Kui mind otsid, olen Apollos”
4. viimane laul, mida kuulasid: Ed Sheeran – Give Me Love
5. viimane kord kui nutsid – eelmine nädal millalgi, täpselt ei mäleta
KAS SA OLED KUNAGI:
6. käinud kellegagi 2 korda - jah
7. olnud suhtes petetud - võib-olla?
8. suudelnud kedagi & seda kahetsenud - ei
9. kaotanud kellegi erilise - jah
10. olnud depressioonis - jah
11. olnud täis ja oksendanud – halb tunnistada, aga jah
JÄRJESTA 3 LEMMIKVÄRVI:
12. hall
13. roosa
14. oranž
EELMISEL AASTAL SA:
15. said uusi sõpru - jah
16. läksid kellestki lahku – ei
17. naersid seni kuni nutsid – kindlasti
18. kohtusid kellegagi, kes sind muutis - võimalik
19. leidsid, kes su tõelised sõbrad on - jah
20. leidsid, et keegi rääkis sinust - jah
21. suudlesid kedagi oma Facebooki sõbralistist - ei
ÜLDINE:
22. kui mitut inimest oma Facebooki sõbralistist tead ka päriselus – julgen isegi öelda, et kõiki
23. armastad oma perekonda - jah
24. kas sul on lemmikloomi – jah, kass
25. kas sa tahad oma nime muuta – ei
26. mida sa tegid oma eelmise sünnipäeva jaoks – kooki tegin
27. mis kell sa täna üles ärkasid – mõni minut enne seitset
28. mida sa tegid täna südaööl – üritasin magama jääda
29. nimeta midagi, mida sa EI JÕUA ära oodata – eem, hetkeseisuga 4. aprilli
30. viimane kord kui oma ema nägid – täna, enne kui ta magama läks
31. mis on üks asi, mida sa sooviksid oma elus muuta – ei teagi praegu
32. mida sa praegu kuulad - vaikust
33. kas sa oled kunagi rääkinud inimesega kelle nimi on Tom - jah
34. mis käib sulle praegu närvidele – mitte miski
35. kõige külastatuim netilehekülg - OTH ilmselt
36. kus sa praegu olla tahad – siin, kus ma olen
37. hüüdnimed - Lara
38. suhte staatus - vallaline
39. tähtkuju – jäär
40. mees või naine - naine
41. silmade värv - hallikassinine
42. kaal – saladus
43. telefoninumber – 5*******
44. juuksevärv - pruun
45. pikad või lühikesed - pikad
46. pikkus – umbes 163cm
47. kas sulle meeldib keegi (romantiliselt) - ei
48. mis sulle enda puhul meeldib – iseloom kõige rohkem vist
49. augustused - kõrvad
50. tätoveeringud – pole
51. paremakäeline või vasakukäeline – vasakukäeline
52. esimene opp – pole olnud
53. esimene augustamine - kõrvad
54. kõige esimene parim sober – Kristel, lasteaiast
55. kõige esimene poiss-/tüdruksõber – H.
56. mis on su lemmik raamat – neid on palju
57. kes on su praegune parim sõber – pole kindlat
58. esimene armumine – H. (mitte seesama H, kes üleval :))
PRAEGUSEL HETKEL:
59. sööd - midagi
60. jood - midagi
61. mida kavatsed teha – magama minna varsti
62. kuulad - vaikust
63. ootad – midagi?
SINU TULEVIK:
64. tahad lapsi saada - vb
65. tahad abielluda - vb
66. karjäär – eks näis
MIS ON PAREM:
67. huuled või silmad - silmad
68. kallistused või suudlused - kallistused
69. pikem või lühem - pikem
70. vanem või noorem – noorem?
71. romantiline või spontaanne - mõlemad
72. ilus kõht või ilusad käed - mõlemad
73. hooliv või lärmakas – hooliv
74. kohting või suhe – suhe
75. pahanduste otsija või kahtleja – no ma ei tea :D
KAS SA OLED KUNAGI:
76. suudelnud võõrast - ei
77. joonud kanget alkoholi - jah
78. kaotanud kontaktläätsed/prillid - ei
79. seksinud esimesel kohtingul – ei
80. murdnud kellegi südame – omateada mitte
81. olnud murtud südamega - jah
82. olnud arreteeritud - ei
83. andnud kellelegi korvi - jah
84. nutnud kui keegi suri – ei
85. armunud sõpra – eem, võimalik
KAS SA USUD:
86. endasse – mitte alati
87. imedesse – mõnikord
88. armumisse esimesel kohtumisel – jah
89. taevasse – mingil määral
90. jõuluvanasse – enam mitte
91. suudlusesse esimesel kohtingul - jah
92. inglitesse – pole kindel
VASTA AUSALT:
93. on sul kunagi olnud korraga rohkem kui 1 poiss/tüdruk - ei
95. kas sa laulsid täna – ei
94. oled sa teinud midagi keelatut - võimalik
96. oled sa kedagi petnud (suhtes) – oleneb, kuidas võtta
97. kui sa suudaksid minna ajas tagasi, siis kui kaugele sa läheksid ja miks – jaanuar 2011, põhjuseid ei ütle
98. kui sa saaksid valida ühe päeva eelmisest aastast ja selle uuesti läbi elada, siis mis päev see oleks – raske öelda, neid häid päevi oli päris mitu
99. kas sa kardad kellessegi teisse armuda – ei
100. postitad selle kui oma 100 tõde – tehtud nüüd
24. märts
Huuh, nüüd jäi väike paus kirjutamisse, aga ikka parem hilja kui mitte kunagi, eks? Esmaspäeva hommikul kirjutada on ka muidugi tore, aga ma hetkel ei oska miskit targemat ka teha. Eile suutsin ennast muidugi korralikult segadusse ajada: kui olin juba üsna kindel, et mu teatriajaloo ettekanne on teisipäeval, sattusin järsku kuupäeva vaatama ja tuli välja, et hoopis kolmapäeval on. Mis tähendab, et mul on ideaalne võimalus selle tegemise alustamist veel ühe päeva võrra edasi lükata...
Nädalavahetus oli ka päris tore, peamiselt muidugi laupäev, sest nii reedel kui ka pühapäeval olin hommikust õhtuni kodus. Passisin arvutis, vahtisin telekat ja sirvisin kokaraamatuid ka, et tuleks mingigi idee, millist kooki teha neljapäevaks, kui vanavanemad külas on. Laupäeva hommikul kirjutas mulle ka üks kursaõde, et tal on igav ja tahaks õhtul midagi teha, aga kuna ta ei teadnud, mis see midagi olla võiks, jäi see plaan katki ja enam ta mulle ei kirjutanud ka.
Laupäeva hommikupoolik oli ka nii nagu ikka, aga veerand kolme paiku sättisin end siis bussile minema, et kesklinna sõita. Olin just kesklinnas maha tulnud, kui nägin Kellylt sõnumit ja nii sättisingi end Apollosse minema. Seal vaatasin muidugi esialgu sajas erinevas suunas ringi, enne kui teda nägin, sest muidugi ta oli roninud sellisesse kohta, kuhu ma kohe ei taibanud vaadata. Nojah, siis ajasime natuke aega juttu, kuni taipasime, et peaks vist bussipeatusesse ka minema, kui maha ei taha jääda. Bussisõit oli päris pikk ja nalja ja foorumitest rääkida sai ka, aga lõpuks jõudsime Sepa turu juurde kohale. Esialgu suutsime muidugi valesse maja siseneda, mille üle sai ka korralikult naerdud, aga ma pole ju ammu sealkandis käinud ka ja ei mäleta, mis kus on. Jalutasime seal siis natuke aega ringi, Kelly ostis endale ketsid ja otsustasime kuidagi linna tagasi minna. Bussi saime muidugi oodata kuskil 20 minutit, sest seal oli vist lõpp-peatus ja need bussid käivad päris harva.
Linna jõudes läksime kõigepealt läbi Boostist ja siis maandusime Metros. Sain ka lõpuks selle prae ära proovida. Päris hea oli, aga mul oli friikartuleid liiga palju ja kastet liiga vähe. :D Lõpuks tuli sinna juba nii palju rahvast, et otsustasime kuhugi edasi minna, kuigi me ei olnud just päris kindlad, kuhu. Sattusime Raekoja platsile ja passisime seal mõnda aega. Jah, teed juhatada saime ka ühele vene keelt rääkivale naisele. Ma sain isegi aru, mis kohta ta otsis ja näitasin talle käega enam-vähem õige suuna kätte, aga ühtegi sõna nagu 'vasakule' või 'paremale' ikka meelde ei tulnud. Hiljem läksime siis Kalevi kommipoest läbi, kust ma ei ostnud jälle mitte midagi, aga Kelly ostis päris palju šokolaadi ja komme. Pärast seda saatis ta mu bussile ära ka ja koju jõudes olin ülejäänud päeva üsna mõttetu, sest uni tuli ka peale (pikk päev ju ikkagi möödas juba).
Sellega siis praeguseks ehk lõpetan ka ja lähen nüüd teen midagi muud asjalikku. Tsauki.
Nädalavahetus oli ka päris tore, peamiselt muidugi laupäev, sest nii reedel kui ka pühapäeval olin hommikust õhtuni kodus. Passisin arvutis, vahtisin telekat ja sirvisin kokaraamatuid ka, et tuleks mingigi idee, millist kooki teha neljapäevaks, kui vanavanemad külas on. Laupäeva hommikul kirjutas mulle ka üks kursaõde, et tal on igav ja tahaks õhtul midagi teha, aga kuna ta ei teadnud, mis see midagi olla võiks, jäi see plaan katki ja enam ta mulle ei kirjutanud ka.
Laupäeva hommikupoolik oli ka nii nagu ikka, aga veerand kolme paiku sättisin end siis bussile minema, et kesklinna sõita. Olin just kesklinnas maha tulnud, kui nägin Kellylt sõnumit ja nii sättisingi end Apollosse minema. Seal vaatasin muidugi esialgu sajas erinevas suunas ringi, enne kui teda nägin, sest muidugi ta oli roninud sellisesse kohta, kuhu ma kohe ei taibanud vaadata. Nojah, siis ajasime natuke aega juttu, kuni taipasime, et peaks vist bussipeatusesse ka minema, kui maha ei taha jääda. Bussisõit oli päris pikk ja nalja ja foorumitest rääkida sai ka, aga lõpuks jõudsime Sepa turu juurde kohale. Esialgu suutsime muidugi valesse maja siseneda, mille üle sai ka korralikult naerdud, aga ma pole ju ammu sealkandis käinud ka ja ei mäleta, mis kus on. Jalutasime seal siis natuke aega ringi, Kelly ostis endale ketsid ja otsustasime kuidagi linna tagasi minna. Bussi saime muidugi oodata kuskil 20 minutit, sest seal oli vist lõpp-peatus ja need bussid käivad päris harva.
Linna jõudes läksime kõigepealt läbi Boostist ja siis maandusime Metros. Sain ka lõpuks selle prae ära proovida. Päris hea oli, aga mul oli friikartuleid liiga palju ja kastet liiga vähe. :D Lõpuks tuli sinna juba nii palju rahvast, et otsustasime kuhugi edasi minna, kuigi me ei olnud just päris kindlad, kuhu. Sattusime Raekoja platsile ja passisime seal mõnda aega. Jah, teed juhatada saime ka ühele vene keelt rääkivale naisele. Ma sain isegi aru, mis kohta ta otsis ja näitasin talle käega enam-vähem õige suuna kätte, aga ühtegi sõna nagu 'vasakule' või 'paremale' ikka meelde ei tulnud. Hiljem läksime siis Kalevi kommipoest läbi, kust ma ei ostnud jälle mitte midagi, aga Kelly ostis päris palju šokolaadi ja komme. Pärast seda saatis ta mu bussile ära ka ja koju jõudes olin ülejäänud päeva üsna mõttetu, sest uni tuli ka peale (pikk päev ju ikkagi möödas juba).
Sellega siis praeguseks ehk lõpetan ka ja lähen nüüd teen midagi muud asjalikku. Tsauki.
19. märts
Nonii, jõudsin nüüd paar hetke tagasi koju ja kuna vend jõudis parasjagu teleka hõivata, pidin siiski blogimisega alustama, sest lubasin seda ju nagunii teha. Eilsest mul väga midagi rääkida pole, sest päev möödus stiilis kodu-kool-kodu ja sellest poleks ju saanud väga huvitavat postitust teha.
Täna ärkasin siis esimest korda kella kuue ajal, sest jalg otsustas järsku krampi minna ja see oli ikka kuradi valus. Mõne hetke pärast suutsin siiski mõneks ajaks veel uinuda, enne kui ärkasin mõned minutid enne kella seitset, et koos emaga hommikust süüa. Peale hommikusööki veetsin taaskord aega sahtlite sorteerimisega, sest ilmselgelt on nendesse kogunenud liialt palju sodi.
Kümneks sättisin end siis linna minema, et loengusse jõuda, aga kummalisel kombel oli mul vist mingi info kõrvust mööda jooksnud, sest keegi teine peale minu, isegi õppejõud mitte, ei ilmunud kohale. Läksin siis jalutasin mõnda aega niisama kesklinnas ringi, kuniks Greete mulle helistas ja sain temaga peahoone aulas kokku. Ta kukkus mind kohe kallistama, mis oli natuke naljakas, sest ma pole päris harjunud sellise asjaga. Ajasime siis paar minutit juttu ülikooli sisseastumise ja otseloomulikult foorumite teemal, enne kui ta edasi liikuda otsustas ja kuna mul polnud midagi paremat teha, läksin loengusse, kus õppejõu tulekut oodates sõin oma hommikul kodus tehtud võileivad ära. Sealt tulin ka pool tundi varem ära, sest ei jaksanud üldse paigal istuda. Võtsin taaskord suuna ülikooli peahoonesse, mille ees sain seekord kokku Anne-Mari ja Inesega. Esialgu suutsime muidugi teineteisest mööda kõndida, aga lõpuks leidsin nad üles siiski. Ajasime ka paar minutit juttu mingil lambil teemal, enne kui lahku läksime.
Edasi suundusin siis tööle, kus veetsin täna küll vist rohkem aega juttu ajades kui juurikaid sorteerides, aga pole hullu. Vahepeal läks mul küll kõht tühjaks ja otsustasin jalutada ülikooli raamatukogu juurde, et sealt R-Kioskist endale midagi süüa osta. Ostsingi siis ühe kanalihaga võileiva ja topsiga kakaod ja müüja andis mulle veel tasuta "Eesti Päevalehe" ka kaasa. Tagasi tööle minnes hakkasin siis oma võikut sööma ja ajalehte lugema, sest kakao suutsin suuremas osas tagasi jalutades ära hävitada. Ajalehes oli muidugi äärmiselt palju artikleid Krimmi ja Venemaa teemadel, aga kõiki neist ma lugema ei hakanud. Lõpuks töötasin veel juurekeste kallal kuskil viisteist minutit, enne kui otsustasin koju minema ka hakata. Nüüd ilmselt möödub õhtu taaskord teleka/arvuti ees uneledes, sest ma ei jaksa tõesti midagi asjalikku enam teha.
Tsauki.
Täna ärkasin siis esimest korda kella kuue ajal, sest jalg otsustas järsku krampi minna ja see oli ikka kuradi valus. Mõne hetke pärast suutsin siiski mõneks ajaks veel uinuda, enne kui ärkasin mõned minutid enne kella seitset, et koos emaga hommikust süüa. Peale hommikusööki veetsin taaskord aega sahtlite sorteerimisega, sest ilmselgelt on nendesse kogunenud liialt palju sodi.
Kümneks sättisin end siis linna minema, et loengusse jõuda, aga kummalisel kombel oli mul vist mingi info kõrvust mööda jooksnud, sest keegi teine peale minu, isegi õppejõud mitte, ei ilmunud kohale. Läksin siis jalutasin mõnda aega niisama kesklinnas ringi, kuniks Greete mulle helistas ja sain temaga peahoone aulas kokku. Ta kukkus mind kohe kallistama, mis oli natuke naljakas, sest ma pole päris harjunud sellise asjaga. Ajasime siis paar minutit juttu ülikooli sisseastumise ja otseloomulikult foorumite teemal, enne kui ta edasi liikuda otsustas ja kuna mul polnud midagi paremat teha, läksin loengusse, kus õppejõu tulekut oodates sõin oma hommikul kodus tehtud võileivad ära. Sealt tulin ka pool tundi varem ära, sest ei jaksanud üldse paigal istuda. Võtsin taaskord suuna ülikooli peahoonesse, mille ees sain seekord kokku Anne-Mari ja Inesega. Esialgu suutsime muidugi teineteisest mööda kõndida, aga lõpuks leidsin nad üles siiski. Ajasime ka paar minutit juttu mingil lambil teemal, enne kui lahku läksime.
Edasi suundusin siis tööle, kus veetsin täna küll vist rohkem aega juttu ajades kui juurikaid sorteerides, aga pole hullu. Vahepeal läks mul küll kõht tühjaks ja otsustasin jalutada ülikooli raamatukogu juurde, et sealt R-Kioskist endale midagi süüa osta. Ostsingi siis ühe kanalihaga võileiva ja topsiga kakaod ja müüja andis mulle veel tasuta "Eesti Päevalehe" ka kaasa. Tagasi tööle minnes hakkasin siis oma võikut sööma ja ajalehte lugema, sest kakao suutsin suuremas osas tagasi jalutades ära hävitada. Ajalehes oli muidugi äärmiselt palju artikleid Krimmi ja Venemaa teemadel, aga kõiki neist ma lugema ei hakanud. Lõpuks töötasin veel juurekeste kallal kuskil viisteist minutit, enne kui otsustasin koju minema ka hakata. Nüüd ilmselt möödub õhtu taaskord teleka/arvuti ees uneledes, sest ma ei jaksa tõesti midagi asjalikku enam teha.
Tsauki.
Koolilehe naljad
Füüsikaõpetaja jutud
Õpetaja käskis Vallol kirjutada referaadi teemal „Mida tähendab sõna raisk?”
Timpmann saatis Vallo tunnist välja ja käskis keset staadionit kätekõverdusi teha.
Härra Timpmann hakkas Venemaal sõitma VAZ-iga rekkast mööda, kuid olles juba vastassuunavööndis, nägi ta vastutulevat autot ning tal ei jäänud muud üle, kui sõita rekka alla. Ebareaalne või ei?
Kuidas õpetaja üle pika aja oma maakodusse sõitis ja midagi kosutavat juua otsis. Õnnetuseks oli ainus joodav asi majas hallitanud tomatimahl.
Härra Timpmann tundis välismaal ujudes vees mingit kahtlast haisu, kuid ei teinud sellest välja ja ujus edasi. Veest välja tulles märkas härra, kuidas ta oli ujunud lehmavirtsa sees.
Timpmann hakkas seenel käies üle kraavi hüppama, kuid õnnetul kombel kukkus keset kraavi istuli. Õpetaja oli üleni märg, kummikud olid vett täis ja seeni ta ka ei saanud.
Timpmann hakkas välismaal olles looduslikult puhast vett jooma, jõi ära ning märkas, kuidas vees, mida ta jõi, ujusid suured valged lameussid.
Alati, kui õpetaja tundi hilineb ja klassi tormab, küsib ta üllatunult teda ootavatelt õpilastelt: „Noh, bõstra, bõstra, miks teil vihikud juba lahti ei ole?”
Timpmann loeb alati kontrolltööde ajal Postimeest, leiab siis mõne naljaka anekdoodi ning loeb seda tööd kirjutavatele õpilastele naerdes ette. Jama on selles, et Postimehes anekdoodid korduvad ning me oleme neid nalju juba mõned korrad kuulnud.
9.a peitis end kord enne füüsikatundi tualetti. Ärritunud Timpmann läks nende klassijuhataja Aleksandrova juurde ja kaebas: „Su klass on jälle jalga lasknud!”. Aleksandrova läks otsejoones vetsu ja ajas terve klassi sealt välja. Kõik läksid pettunult tundi.
Timpmanni arvates oleme me nagu Saaremaalt pärit jaanalinnud, kes pastakaga vastu lauda toksivad.
Ükskord Timpmann vihastas meie peale hullumoodi ja tahtis ropendama hakata, kuid suutis ennast siiski kontrollida ja kirjutas tahvlile „Perige kerse!”
Muidu naljad
Enne matemaatika tundi tegime Vallo ja Gretega vetsus veesõda. See lõppes sellega, et jäime õpetaja Nummertile vahele ning ta andis meile kätte mopid ja lapid ja me pidime tunni ajal vetsud ära koristama. Vee kõrgus oli umbes 3 cm.
Ühel kevadhommikul unustas koristaja oma ruumi ukse lahti ning läks ise minema. Me hiilisime sinna sisse ja saime suure üllatuse osaliseks, sest ruum oli hoopis ilusam kui meie WC-d, isegi dušš oli seal sees.
Mängisime käsitöös Soome telefoni ja ma pidin ütlema, et mul on kõrvas stringid.
Kui möllas seagripp, pani Vallo endale sildi otsaette, kuhu oli kirjutatud „Epideemiahoog” ning jooksis mööda koolimaja ringi, karjudes: „Epideemiahoog!”
Poisid otsustasid söökla menüü ära vahetada. Nad printisid selle välja ning neil õnnestus õige menüü ka sellega asendada.
Menüüs seisis:
Esmaspäev: ühepajatoit, kõik eelmise nädala ülejäägid
Teisipäev: Naervad viinerid
Kolmapäev: ossikrõpsud ja külm õlu
Reede: paastupäev, vesi ja leib
Tegime matemaatikatunnis rahulikult ülesandeid, kui äkitselt kuulsime tugevat kolksatust. Vaatasime ringi ning nägime, et Kristiin minestas ära. Õpetaja ehmatas nii ära, et tundus, nagu minestaks temagi. Selles tunnis enam ülesandeid ei tehtud.
Oli inglise keele tund, õpetaja lakkis küüsi ning raadio mängis. Järsku hakkas raadiost sädemeid lendama ning õpetaja küünelakipurk läks ümber.
Mäletan, et 1. klassis panime guaššvärvivett pudelisse, jõime seda ja ise rääkisime, kui hea Fanta see on.
Mäletan, kuidas Ayrtonile 5. klassis haamriga otsa ette viskasin.
Mäletan seda, kuidas 1. klassis istusime Kätiga koos ja küsisin talt leheküljenumbrit. Tema pani näpu sinna peale ja ütles: „Ei näita.“
Käisime algklassides Tähtvere metsas matkamas ja meie klassijuhataja R. Visnapuu ütles, et kõik käivad teed mööda, kuid Margus ronis kohe teelt alla, kukkus kraavi ning oli üleni porine.
Inglise keele tund. Üks õpilane oksendas terve laua täis ning ütles seejärel: „Õpetaja, mul tuli okse.” Õpetaja lahkus selle peale klassist ja temast jäi maha laud, mis oli täis okset.
Üks eesti keele õpetaja käskis meil pildi paremaks arusaamiseks pildi sisse minna ja kirjeldada sealseid lõhnu.
Kuidas me oma klassiga sõbrapäeva laadal müüsime vanu mänguasju, millest suur osa olid katkised. Olime rämedad ärihaid, müüsime kiirelt oma kauba maha. Lapsed olid väga õnnelikud nende asjade üle. Meie saime korralikult naerda ja päev läks korda.
Meil oli asenduskunstiõpetaja, kes ütles, et Vallo on väga hea kunstiandega. Õpetaja arvas, et üks Vallo pilt on väärt umbes 500 krooni ning Vallo kutsuti kunstikooli.
Tegime kehalise tunnis hundiratast, kui järsku andsin Kadrile kogemata kannaga näkku. Me mõlemad hakkasime nutma. Ja kes arsti juurde läks? Loomulikult mina.
Inglise keele õpikus oli pilt Taj Mahalist, mille kõrval oli tekst „Taj Mahal in India”. Õpetaja küsib meilt, kus asub Taj Mahal, kõik vastavad, et Indias. Õpetaja sattus segadusse ning küsis kahtlevalt, kas me oleme ikka kindlad.
Õpetaja Lembi Aart hüüdis ahastuses „Issandapüharistikusti!”
Füüsikatunnis tegime elektriga inimkatseid: hoidsime üksteisel kätest kinni ja saime kõik säraka elektrit.
Klassiekskursioonil üritas üks härrasmees mööda hotelli katust ühest toast teise ronida, aga katus oli libe ning poiss libastus. All ootas teda pirakas kibuvitsapõõsas, millesse ta õnneks ei kukkunud. Loo teised superkangelased tõmbasid ta jälle tuppa tagasi.
7. klassis saime ükskord varem tunnist ära ning läksime garderoobi. Mina üksinda lonkisin sööklasse.Pärast, kui tagasi tulin, vaatasin, et kõik on juba koolist lahkunud ja imestasin, kuidas mu klassikaaslased küll nii kiired olid. Kui ma garde-roobiukse lahti tõmbasin, avastasin, et terve mu klass oli end pisikesse ruumi kokku litsunud ja vahtis mind ehmunult. Nad olid sinna põgenenud, kuna kartsid õppealajuhatajat. Kui mina ukse avasin, olid nad kindlad, et see on õppealajuhataja, kes hakkab nendega pahandama.
Lõhkusime tööõpetuse klassi ukse ära. Peaaegu terve klass seisis direktori juures, muuhulgas ka meie klassi kõige korralikumad õpilased, kel polnud asjaga mingit pistmist. Meid kõiki ähvardati politseisse anda.
Klassivend sai märkuse: „Laseb tunnis kõhugaase!”
Enne emadepäeva kontserti mõtlesime Pilleryga, et teeme nalja, lükkame Grete koliruumi ja hoiame ust kinni. Kui veidi aega oli möödas, tahtsime ta lahti lasta, kuid uks oli kinni jäänud. Kell oli juba nii palju, et kontsert algas ja me Pilleryga pidime laulma minema. Pärast saime küll Meeliselt võtme ning lasime Grete jälle vabadusse, kuid laulma ta ei jõudnudki.
6. klassis oli meil rekordiliselt lühike klassiõhtu, sest keset hoogsat tantsimist pani Ants peale loo, milles olid sõnad „Mul on jumala p.....” ning vene keele õpetaja saatis meid kõiki koju.
Eesti keele õps naerab
Kirjanditeema „Keelteoskus on rikkus”
Aga kui inimene läheb ise Rootsi ning oskab hästi rootsi keelt, siis saab ta seal suhelda nende emakeeles. Sellisel juhul vaatavad hiinlased sellist inimest heakskiitvalt.
Kirjanditeema „Kes ma olen?”
Veel olen ka vanem õde ja õpilane.
Ma olen siiski poiss ja ka inimene.
Olen kergelt musikaalne.
Olen eestlane, sportlane ja inimene.
Mulle on antud vanemad ja sportimisanne.
Oma suurte omadustega on mul kindlaks seatud plaanid nii tulevikus kui ka minevikus.
Millega ma tegelen? Kuidas ma ennast näen? Hakkame siis pihta.
Päritud juurtest olen ma uskumatult suur looma armastaja, et vahepeal ise ka imestan.
Intelligente olen ma sellepärast, et mul on kõik ained stabiilsed.
Kulinaaria
Ta lootis söögiks saada röstbluffi/ röstpiffi.
Kelle juurde läks krokodill Gena Koffi jooma?
Rahvapärimus
Esivanemate vanasõnad, ütlused ja kõnekäänud on mulle kui kümme jumala käsku.
Haldjad olid meie esivanemad.
Hiies käisid inimesed end ohverdamas.
Kui murrad Hiielt oksa, on tagajärjed halvad.
Neljapäev oli tavaliselt Hiiele ohverdamise päev.
Suur tükk ajab suu upakile.
Raamatud
Piibel algas sõnadega „Tere, armas Eesti rahvas!”
„Kalevipoeg”: Mida tegi Kalevipoeg pärast oma surma? Ta läks taevasse ja temast sai rahva eepos.
„Kalevipoeg” : Millise kavaluse abil õnnestus Kalevipojal Sarvikut võita? Kalevipoeg pani põrgupiiga rinnad kokku ja siis hakati võitlema.
„Paddington 16.50”: Uurimine selgitas sõjas surnud poja kohta seda, et ta on elus.
„Paddington 16.50”: Ema oli neil surnud. Isa oli vana, aga elas.
„Pal-tänava poisid”: See teos oli sellepärast huvitav, et mu isa rääkis, et keegi sureb ära ja siis ma lugesingi huviga, sest ma tahtsin teada, kes ära sureb.
„Kärbeste jumal”: Põssa kukub kaljult alla kolba puruks ja aju voolab tänavale.
„Kärbeste jumal”: Ta tahab seda öelda, et tuleb juba noorena osata elada omapäi. Kuidas hakkama saada ja mida teha, kui oled eikusagil ja pole eriti elektroonikat nagu telefon või midagi.
Pipi Pikksukal on näo peal debretähed.
Perekond
Mu ema on ilus, kui ta on meigitud, aga niisama on ta ka ilus.
Keeleõpetus
Naissoost puuraidur ehk puuraidurinna
Koht kanadele ehk Kanada.
Samaliigilised määrused eraldatakse komaga, sest need on eriliigilised ja ei väljenda ühte ja sama asja.
Rasestumisvastased vahendid ehk beebipupillid.
Pedagoogika
Alguses tundus ta ülbe, käsutav ja õel nagu õpetajad ikka.
Kirjandus
Isikustamine – oletule olendile antakse elus olendi tunnused.
Novell lõppeb büjandiga.
Õpetaja käskis Vallol kirjutada referaadi teemal „Mida tähendab sõna raisk?”
Timpmann saatis Vallo tunnist välja ja käskis keset staadionit kätekõverdusi teha.
Härra Timpmann hakkas Venemaal sõitma VAZ-iga rekkast mööda, kuid olles juba vastassuunavööndis, nägi ta vastutulevat autot ning tal ei jäänud muud üle, kui sõita rekka alla. Ebareaalne või ei?
Kuidas õpetaja üle pika aja oma maakodusse sõitis ja midagi kosutavat juua otsis. Õnnetuseks oli ainus joodav asi majas hallitanud tomatimahl.
Härra Timpmann tundis välismaal ujudes vees mingit kahtlast haisu, kuid ei teinud sellest välja ja ujus edasi. Veest välja tulles märkas härra, kuidas ta oli ujunud lehmavirtsa sees.
Timpmann hakkas seenel käies üle kraavi hüppama, kuid õnnetul kombel kukkus keset kraavi istuli. Õpetaja oli üleni märg, kummikud olid vett täis ja seeni ta ka ei saanud.
Timpmann hakkas välismaal olles looduslikult puhast vett jooma, jõi ära ning märkas, kuidas vees, mida ta jõi, ujusid suured valged lameussid.
Alati, kui õpetaja tundi hilineb ja klassi tormab, küsib ta üllatunult teda ootavatelt õpilastelt: „Noh, bõstra, bõstra, miks teil vihikud juba lahti ei ole?”
Timpmann loeb alati kontrolltööde ajal Postimeest, leiab siis mõne naljaka anekdoodi ning loeb seda tööd kirjutavatele õpilastele naerdes ette. Jama on selles, et Postimehes anekdoodid korduvad ning me oleme neid nalju juba mõned korrad kuulnud.
9.a peitis end kord enne füüsikatundi tualetti. Ärritunud Timpmann läks nende klassijuhataja Aleksandrova juurde ja kaebas: „Su klass on jälle jalga lasknud!”. Aleksandrova läks otsejoones vetsu ja ajas terve klassi sealt välja. Kõik läksid pettunult tundi.
Timpmanni arvates oleme me nagu Saaremaalt pärit jaanalinnud, kes pastakaga vastu lauda toksivad.
Ükskord Timpmann vihastas meie peale hullumoodi ja tahtis ropendama hakata, kuid suutis ennast siiski kontrollida ja kirjutas tahvlile „Perige kerse!”
Muidu naljad
Enne matemaatika tundi tegime Vallo ja Gretega vetsus veesõda. See lõppes sellega, et jäime õpetaja Nummertile vahele ning ta andis meile kätte mopid ja lapid ja me pidime tunni ajal vetsud ära koristama. Vee kõrgus oli umbes 3 cm.
Ühel kevadhommikul unustas koristaja oma ruumi ukse lahti ning läks ise minema. Me hiilisime sinna sisse ja saime suure üllatuse osaliseks, sest ruum oli hoopis ilusam kui meie WC-d, isegi dušš oli seal sees.
Mängisime käsitöös Soome telefoni ja ma pidin ütlema, et mul on kõrvas stringid.
Kui möllas seagripp, pani Vallo endale sildi otsaette, kuhu oli kirjutatud „Epideemiahoog” ning jooksis mööda koolimaja ringi, karjudes: „Epideemiahoog!”
Poisid otsustasid söökla menüü ära vahetada. Nad printisid selle välja ning neil õnnestus õige menüü ka sellega asendada.
Menüüs seisis:
Esmaspäev: ühepajatoit, kõik eelmise nädala ülejäägid
Teisipäev: Naervad viinerid
Kolmapäev: ossikrõpsud ja külm õlu
Reede: paastupäev, vesi ja leib
Tegime matemaatikatunnis rahulikult ülesandeid, kui äkitselt kuulsime tugevat kolksatust. Vaatasime ringi ning nägime, et Kristiin minestas ära. Õpetaja ehmatas nii ära, et tundus, nagu minestaks temagi. Selles tunnis enam ülesandeid ei tehtud.
Oli inglise keele tund, õpetaja lakkis küüsi ning raadio mängis. Järsku hakkas raadiost sädemeid lendama ning õpetaja küünelakipurk läks ümber.
Mäletan, et 1. klassis panime guaššvärvivett pudelisse, jõime seda ja ise rääkisime, kui hea Fanta see on.
Mäletan, kuidas Ayrtonile 5. klassis haamriga otsa ette viskasin.
Mäletan seda, kuidas 1. klassis istusime Kätiga koos ja küsisin talt leheküljenumbrit. Tema pani näpu sinna peale ja ütles: „Ei näita.“
Käisime algklassides Tähtvere metsas matkamas ja meie klassijuhataja R. Visnapuu ütles, et kõik käivad teed mööda, kuid Margus ronis kohe teelt alla, kukkus kraavi ning oli üleni porine.
Inglise keele tund. Üks õpilane oksendas terve laua täis ning ütles seejärel: „Õpetaja, mul tuli okse.” Õpetaja lahkus selle peale klassist ja temast jäi maha laud, mis oli täis okset.
Üks eesti keele õpetaja käskis meil pildi paremaks arusaamiseks pildi sisse minna ja kirjeldada sealseid lõhnu.
Kuidas me oma klassiga sõbrapäeva laadal müüsime vanu mänguasju, millest suur osa olid katkised. Olime rämedad ärihaid, müüsime kiirelt oma kauba maha. Lapsed olid väga õnnelikud nende asjade üle. Meie saime korralikult naerda ja päev läks korda.
Meil oli asenduskunstiõpetaja, kes ütles, et Vallo on väga hea kunstiandega. Õpetaja arvas, et üks Vallo pilt on väärt umbes 500 krooni ning Vallo kutsuti kunstikooli.
Tegime kehalise tunnis hundiratast, kui järsku andsin Kadrile kogemata kannaga näkku. Me mõlemad hakkasime nutma. Ja kes arsti juurde läks? Loomulikult mina.
Inglise keele õpikus oli pilt Taj Mahalist, mille kõrval oli tekst „Taj Mahal in India”. Õpetaja küsib meilt, kus asub Taj Mahal, kõik vastavad, et Indias. Õpetaja sattus segadusse ning küsis kahtlevalt, kas me oleme ikka kindlad.
Õpetaja Lembi Aart hüüdis ahastuses „Issandapüharistikusti!”
Füüsikatunnis tegime elektriga inimkatseid: hoidsime üksteisel kätest kinni ja saime kõik säraka elektrit.
Klassiekskursioonil üritas üks härrasmees mööda hotelli katust ühest toast teise ronida, aga katus oli libe ning poiss libastus. All ootas teda pirakas kibuvitsapõõsas, millesse ta õnneks ei kukkunud. Loo teised superkangelased tõmbasid ta jälle tuppa tagasi.
7. klassis saime ükskord varem tunnist ära ning läksime garderoobi. Mina üksinda lonkisin sööklasse.Pärast, kui tagasi tulin, vaatasin, et kõik on juba koolist lahkunud ja imestasin, kuidas mu klassikaaslased küll nii kiired olid. Kui ma garde-roobiukse lahti tõmbasin, avastasin, et terve mu klass oli end pisikesse ruumi kokku litsunud ja vahtis mind ehmunult. Nad olid sinna põgenenud, kuna kartsid õppealajuhatajat. Kui mina ukse avasin, olid nad kindlad, et see on õppealajuhataja, kes hakkab nendega pahandama.
Lõhkusime tööõpetuse klassi ukse ära. Peaaegu terve klass seisis direktori juures, muuhulgas ka meie klassi kõige korralikumad õpilased, kel polnud asjaga mingit pistmist. Meid kõiki ähvardati politseisse anda.
Klassivend sai märkuse: „Laseb tunnis kõhugaase!”
Enne emadepäeva kontserti mõtlesime Pilleryga, et teeme nalja, lükkame Grete koliruumi ja hoiame ust kinni. Kui veidi aega oli möödas, tahtsime ta lahti lasta, kuid uks oli kinni jäänud. Kell oli juba nii palju, et kontsert algas ja me Pilleryga pidime laulma minema. Pärast saime küll Meeliselt võtme ning lasime Grete jälle vabadusse, kuid laulma ta ei jõudnudki.
6. klassis oli meil rekordiliselt lühike klassiõhtu, sest keset hoogsat tantsimist pani Ants peale loo, milles olid sõnad „Mul on jumala p.....” ning vene keele õpetaja saatis meid kõiki koju.
Eesti keele õps naerab
Kirjanditeema „Keelteoskus on rikkus”
Aga kui inimene läheb ise Rootsi ning oskab hästi rootsi keelt, siis saab ta seal suhelda nende emakeeles. Sellisel juhul vaatavad hiinlased sellist inimest heakskiitvalt.
Kirjanditeema „Kes ma olen?”
Veel olen ka vanem õde ja õpilane.
Ma olen siiski poiss ja ka inimene.
Olen kergelt musikaalne.
Olen eestlane, sportlane ja inimene.
Mulle on antud vanemad ja sportimisanne.
Oma suurte omadustega on mul kindlaks seatud plaanid nii tulevikus kui ka minevikus.
Millega ma tegelen? Kuidas ma ennast näen? Hakkame siis pihta.
Päritud juurtest olen ma uskumatult suur looma armastaja, et vahepeal ise ka imestan.
Intelligente olen ma sellepärast, et mul on kõik ained stabiilsed.
Kulinaaria
Ta lootis söögiks saada röstbluffi/ röstpiffi.
Kelle juurde läks krokodill Gena Koffi jooma?
Rahvapärimus
Esivanemate vanasõnad, ütlused ja kõnekäänud on mulle kui kümme jumala käsku.
Haldjad olid meie esivanemad.
Hiies käisid inimesed end ohverdamas.
Kui murrad Hiielt oksa, on tagajärjed halvad.
Neljapäev oli tavaliselt Hiiele ohverdamise päev.
Suur tükk ajab suu upakile.
Raamatud
Piibel algas sõnadega „Tere, armas Eesti rahvas!”
„Kalevipoeg”: Mida tegi Kalevipoeg pärast oma surma? Ta läks taevasse ja temast sai rahva eepos.
„Kalevipoeg” : Millise kavaluse abil õnnestus Kalevipojal Sarvikut võita? Kalevipoeg pani põrgupiiga rinnad kokku ja siis hakati võitlema.
„Paddington 16.50”: Uurimine selgitas sõjas surnud poja kohta seda, et ta on elus.
„Paddington 16.50”: Ema oli neil surnud. Isa oli vana, aga elas.
„Pal-tänava poisid”: See teos oli sellepärast huvitav, et mu isa rääkis, et keegi sureb ära ja siis ma lugesingi huviga, sest ma tahtsin teada, kes ära sureb.
„Kärbeste jumal”: Põssa kukub kaljult alla kolba puruks ja aju voolab tänavale.
„Kärbeste jumal”: Ta tahab seda öelda, et tuleb juba noorena osata elada omapäi. Kuidas hakkama saada ja mida teha, kui oled eikusagil ja pole eriti elektroonikat nagu telefon või midagi.
Pipi Pikksukal on näo peal debretähed.
Perekond
Mu ema on ilus, kui ta on meigitud, aga niisama on ta ka ilus.
Keeleõpetus
Naissoost puuraidur ehk puuraidurinna
Koht kanadele ehk Kanada.
Samaliigilised määrused eraldatakse komaga, sest need on eriliigilised ja ei väljenda ühte ja sama asja.
Rasestumisvastased vahendid ehk beebipupillid.
Pedagoogika
Alguses tundus ta ülbe, käsutav ja õel nagu õpetajad ikka.
Kirjandus
Isikustamine – oletule olendile antakse elus olendi tunnused.
Novell lõppeb büjandiga.
17. märts
Nonii, nädalavahetuse ja uue nädala esimese päeva sain enam-vähem ilusti üle elatud, seega teen siis juba väikese vahekokkuvõtte ka. Reedel läksid siis vanemad maale ja ma ise olin kodus, mängisin vennale lapsehoidjat kui nii võib öelda. Tegelikult istusin terve õhtu kinnise ukse taga oma toas arvutis, sest tal olid sõbrad külas ja ma ei oleks viitsinud jälle hakata nende nõmedaid kommentaare kuulama hakata. Nad olid muidugi oma laagri pannud püsti kööki, nii et ma pidin sealt ikka paar korda läbi hüppama, aga õnneks ei tehtud minust väga välja.
Laupäeva päeval ei teinud ka suurt midagi, aga õhtupoole tuli Mariliis siis bussiga minu juurde. Käisime poes, ostsime filmide kõrvale söömiseks krõpsu ja dipikastet. Lisaks ostsin veel pirnikaramelli teed ka, sest see on ülihea ja ma pole ammu sattunud seda ostma. Lõpuks suutsime enam-vähem täielikult neli filmi ära vaadata. Alustasime Nancy Drew'ga, siis leidsin ma oma riiulist ühe romantilise zombifilmi ja lõpuks otsustasime vanade heade aegade meenutuseks High School Musicali esimest ja kolmandat filmi vaadata. Esimesest filmist me vaatasime ainult teatud kohti ja kolmanda filmi ajal suutis Mariliis natuke magama jääda ja ma istusin arvutis ja vestlesin inimestega, samal ajal ühe silmaga filmi ka jälgides.
Lõpuks läksime magama kuskil kolme ajal ja üheksast olin ma juba üleval, et pannkooke tegema hakata. Siis olin ma muidugi ilusti ärkvel ja kõik oli hästi, aga pärast söömist muutusin jälle uimaseks. Saatsin Mariliisi bussile ära ja siis läksingi magama. Ülejäänud päev möödus ka muidagi korralikult uimerdades, aga vähemalt tundsin end pärast uinakut natuke rohkem inimesena.
Täna istusin mõlemad loengud jälle ilusti ära, sest esmaspäeva omasid ma ikka ei taha väga üle lasta. Tegime eesti keeles mingeid tobedaid ülesandeid ka. Peale loengute lõppu kella kahe ajal läksin siis tööle ja veetsin poole viieni oma juurekestega aega. Lõpuks jäin üldse viimasena sinna, nii et pidin ukse lukku keerama ja võtme valvelauda viima + selle tõenduseks allkirja andma. Ema võttis mu siis maja eest peale, viisime mu täditütrele õunu ja siis sõitsime koju ja nüüd ma siin siis olen. Vaatasin oma sarja ka ära, seega ülejäänud õhtu möödub ilmselt netis passides ja vahepeal ehk lugedes.
Ilusat õhtut.
Laupäeva päeval ei teinud ka suurt midagi, aga õhtupoole tuli Mariliis siis bussiga minu juurde. Käisime poes, ostsime filmide kõrvale söömiseks krõpsu ja dipikastet. Lisaks ostsin veel pirnikaramelli teed ka, sest see on ülihea ja ma pole ammu sattunud seda ostma. Lõpuks suutsime enam-vähem täielikult neli filmi ära vaadata. Alustasime Nancy Drew'ga, siis leidsin ma oma riiulist ühe romantilise zombifilmi ja lõpuks otsustasime vanade heade aegade meenutuseks High School Musicali esimest ja kolmandat filmi vaadata. Esimesest filmist me vaatasime ainult teatud kohti ja kolmanda filmi ajal suutis Mariliis natuke magama jääda ja ma istusin arvutis ja vestlesin inimestega, samal ajal ühe silmaga filmi ka jälgides.
Lõpuks läksime magama kuskil kolme ajal ja üheksast olin ma juba üleval, et pannkooke tegema hakata. Siis olin ma muidugi ilusti ärkvel ja kõik oli hästi, aga pärast söömist muutusin jälle uimaseks. Saatsin Mariliisi bussile ära ja siis läksingi magama. Ülejäänud päev möödus ka muidagi korralikult uimerdades, aga vähemalt tundsin end pärast uinakut natuke rohkem inimesena.
Täna istusin mõlemad loengud jälle ilusti ära, sest esmaspäeva omasid ma ikka ei taha väga üle lasta. Tegime eesti keeles mingeid tobedaid ülesandeid ka. Peale loengute lõppu kella kahe ajal läksin siis tööle ja veetsin poole viieni oma juurekestega aega. Lõpuks jäin üldse viimasena sinna, nii et pidin ukse lukku keerama ja võtme valvelauda viima + selle tõenduseks allkirja andma. Ema võttis mu siis maja eest peale, viisime mu täditütrele õunu ja siis sõitsime koju ja nüüd ma siin siis olen. Vaatasin oma sarja ka ära, seega ülejäänud õhtu möödub ilmselt netis passides ja vahepeal ehk lugedes.
Ilusat õhtut.
13. märts
Nojah, otsustasin siis uuesti blogimisega alustada. See on praegu põhimõtteliselt proovipostitus, seega miskit huvitavat ma siia kirjutama ei hakka. Täna ma niikuinii ei teinud midagi, millest oleks midagi huvitavat kirjutada. Magasin kaua ja käisin tööl ka. Nüüd olen kodus ta ei viitsi enam kuhugi liikuma hakata, kui siis ainult teleka ette.
Täditütrel on sünnipäev täna... Mõtlesin hommikul, et olen tore sugulane ja saadan talle sõnumi, mitte ei kirjuta kuskil sotsiaalvõrgustikus, nagu tänapäeval kombeks on. Ta vastas mulle millalgi pärastlõunal, tänas ja küsis siis, et kes soovib üldse. Kirjutasin talle siis, kes ma olen. Mul ilmselgelt läks numbrivahetusega meelest kõiki inimesi sellest teavitada, seega ei saa nagu kedagi peale enda süüdistada ka. :)
Tundub, et mul praegu rohkem ei tule midagi, seega ma esimese postituse lõpetaks siinkohal ära ka. Enne uut nädalat arvatavasti rohkem ei kirjuta, kui just mingit ootamatut pööret ei tule ja keegi mind nädalavahetusel välja ei suvatse kutsuda. :D
Head ööd.
Täditütrel on sünnipäev täna... Mõtlesin hommikul, et olen tore sugulane ja saadan talle sõnumi, mitte ei kirjuta kuskil sotsiaalvõrgustikus, nagu tänapäeval kombeks on. Ta vastas mulle millalgi pärastlõunal, tänas ja küsis siis, et kes soovib üldse. Kirjutasin talle siis, kes ma olen. Mul ilmselgelt läks numbrivahetusega meelest kõiki inimesi sellest teavitada, seega ei saa nagu kedagi peale enda süüdistada ka. :)
Tundub, et mul praegu rohkem ei tule midagi, seega ma esimese postituse lõpetaks siinkohal ära ka. Enne uut nädalat arvatavasti rohkem ei kirjuta, kui just mingit ootamatut pööret ei tule ja keegi mind nädalavahetusel välja ei suvatse kutsuda. :D
Head ööd.
Tellimine:
Postitused (Atom)