30. oktoober

Tere jälle! Praegu hakkasin siin mõtlema, et tegelikult võiks kuus olla rohkem postitusi kui neli, seega novembris üritan natuke tihemini kirjutada. Iseasi muidugi, kui on midagi kirjutada, sest tööst ma siin väga pikalt jahuda ei viitsiks. Nii palju ainult mainiks ära, et kui jõulukaup juba välja on toodud, tuleb jõulutunne peale küll ja tahaks aega lihtsalt detsembri lõpuni kerida. :) Verivorste saab küll praegu ka juba süüa, aga see pole ikka seesama.

Kui nüüd oma viimase aja tegevustest rääkida, siis on tegelikult päris tore olnud. Eelmisel nädalavahetusel vedas mul nii palju, et sain alustada juba neljapäeval, aga paar päeva varem õnnestus mul kuskilt nohu üles korjata, seega polnud olemine alati just kõige parem. Nädalavahetusel toreda aja veetmist see muidugi ei seganud, sest reedel sõitsime kogu perega Võrtsjärve äärde, kus järgmised kolm päeva ka veetsime. Viimase pooleteise aasta jooksul on minus vist üleüldse mingi muutus aset leidnud, et rohkem meeldib perega olla, aga see termin hõlmab päris paljusid inimesi tegelikult...

Peamine tegevus, mis mul seoses nende kolme päevaga meenub, on õnneks või kahjuks küll söögitegemine ja söömine. Ühepajatoit, värske salat, keedetud kartulid, muffinid, õunakook... Seda nimekirja võiks veelgi jätkata. Ühel päeval muutus köök aga hoopis käsitöökojaks ja tegime seepi, mis nägi välja ka nii ahvatlev, et paljud pidasid neid hoopis koogikesteks, mida kohe süüa tahaks. :D

Ma ei taha teil küll nüüd kõhtu tühjaks ajada, aga söögitegemine on viimasel ajal mulle kuidagi eriti meeldima hakanud... Täna sain hakkama kana-aedvilja pajaroaga, mis päris hästi välja tuli ja just hetk tagasi võtsin pitsa ka ahjust välja. :) Ilmselgelt on söök väga oluline elu osa. :D

Eilsest peaksin vist ka midagi kirjutama, sest tegu oli ülilõbusa päevaga, või õhtuga, kui täpne olla. Hommikupooliku veetsin kodus, koristasin oma tuba ja kirjutasin foorumis, aga õhtupoole sättisin end bussi peale, et kesklinna sõita. Kohale jõudsin veidi enne viit ja seadsin kohe sammud McDonaldsisse, kus ei pidanudki väga kaua üksi olema, enne kui Sandra kohale jõudis. Kellyt, kellest ma ka bussiga mööda sõitsin, tuli veidi kauem oodata, aga juttu ajades möödus see aeg muidugi kiiresti. :D Oma eineid nautisime seal päris kaua, jututeemasid samuti, enne kui end bussijaama ajasime, et Kelly ära saata. Seal juhtus muidugi omaette intsident ühe veidi liiga palju alkoholi tarbinud noormehega, mis kujunes päris lõbusaks, aga üldjuhul üritaksin ma selliseid seltskondi vältida... Lõbu ei saanud meil muidugi otsa ka siis, kui olin koju jõudnud, sest mingil hetkel McDonaldsis istudes tulime ideele õhtul foorumis kirjutamise ajal Skypes veebikõnet teha. Kirjutamisest muidugi suurt midagi välja ei tulnud, aga naerda sai sellegipoolest kõvasti ning mu vend sai ka korraliku etteaste teha. :D

Täna avastasin enda jaoks juhuslikult ka ühe uue sarja Red Band Society, mis ongi täiesti uus, esimene osa ilmus 17. septembril. Olemasolevad viis episoodi said mul päris kiiresti vaadatud ja nüüd ootan uut, mis peaks tulema 5. novembril. Kui sisust lühidalt rääkida, siis põhitegevus toimub haiglas ning keerleb viie teismelise patsiendi ning nende arstide/pereliikmete ümber. Kusjuures jutustajaks on 12-aastane autoavarii tagajärjel koomas olev poisike nimega Charlie, kes kõike näeb ja kuuleb ja tema roll kogu loos on palju suurem kui esmapilgul tundub. Lisaks mainiks ära, et kui tavaliselt olen ma mõne sarja osas alguses veidi skeptiline, siis see hakkas mulle kohe alguses meeldima ja soovitaks teilegi. :) Sellega praeguseks lõpetan ka, ehk varsti saate jälle midagi lugeda.

19. oktoober

Tere jälle! Aeg ikka lendab, sest mulle tundub küll, et alles ma kirjutasin, ometi on sellest juba nädal aega möödas... Oktoober on üleüldse muidugi ülikiiresti mööda lennanud, aga tegevust on mul ka päris palju olnud. :) Sellest nädalast väga palju rääkida polegi tegelikult... Esmaspäeval, teisipäeval ja kolmapäeval olin tööl, kusjuures nädala algus oleks ka nagu terve igavik tagasi olnud. :D Teisipäeva hommikul käisin ka perearsti juures, et tervisetõend kätte saada, mis tegelikult tähendas ainult seda, et pidin laskma kopsudest röntgenpildi teha ja kogu protseduur läks maksma kakskümmend eurot. Päris kallis, aga mis sa ikka teed... Neljapäeval oli vaba päev, mille veetsin suures osas oma toapõrandal istudes ja Cards Against Humanity kaarte kokku kleepides. Poes käisin selle päeva jooksul lausa kolm korda: esimesel korral paksemat paberit ostmas, teisel korral toidupoes ning kolmandal korral koos Mariliisiga Apollost kinkekaarte ostmas. Jah, päris sisutihe päev oli. Reedel olin jällegi tööl, aga laupäev oli ilmselt selle nädala tipphetk.

Hommikul tegelesin Sandra sünnipäevakingituse viimase osaga, mis kukkus päris huvitav välja, kuigi vahepeal kohalejõudnud vanavanemad mu tähelepanu pidevalt kõrvale juhtisid. Nemad said ka nüüd teada, et ma praegu kooli olen pooleli jätnud ja käin hoopis tööl... Kes neist võttis seda uudist paremini, kes halvemini. :) Õhtul sättisin end aga bussile ja sõitsin kesklinna. Kohale jõudsin Triinu juurde kõige esimesena, kell oli alles veerand kuus, seega sain päris tükk aega temaga kahekesi olla, enne kui Mariliis, Iti ja Kata ka üksteise järel kohale jõudsid. Pärast kiireid ettevalmistusi jõudis Sandra ka kohale ja peab ütlema, et tema reaktsioon oli ikka päris hea. :D Üllatuspidudega on muidugi nii kuidas on, aga seekord läks vägagi korda. Cards Against Humanityt mängides sai päris palju naerda, samuti erinevaid jututeemasid aretades, kuigi me vist ikka ei suuda oma foorumiteta. Seda tõestas ilmselgelt ka üks kingituse osa. :D Koju jõudsingi alles veerand kahe ajal, istusin veel pool tundi foorumis ja seejärel kadusin magama ära.

Täna pole suurt midagi tarka teinud ja ei plaani teha ka. Facebooki sõbralist sai korraliku kärpimise osaliseks ja nüüd on mul seal kõigest 89 inimest, kusjuures see kustutamine käis päris lihtsalt. Homme algab jälle uus nädal ja taaskord ei suuda ma nädalavahetust ära oodata, aga kõigepealt tuleb muidugi kolm tööpäeva üle elada. Tsauki! :)

12. oktoober

Tuli täna tuju kirjutada, nii et saate ühe nädala jooksul minult lausa kaks postitust. :) Üleüldiselt oli mul ka täitsa huvitav nädalavahetus, seega on, millest kirjutada. Neljapäeval oli lõpuks ka palgapäev, mis tähendab, et ma pole enam pankrotis ja tegin kohe ka paar kiiret ostu, mis juba tükk aega oma aega oodanud olid. Üleüldiselt nädalavahetusel mind üleüldse koju ei lastudki, sest vend pidas lausa kaks päeva enda sünnipäeva. Viimane kord kodus olingi reede hommikul enne tööle minekut ja nüüd jõudsin ehk kuskil poolteist tundi tagasi koju.

Kui aga nüüd reede juurde tagasi minna, siis tööl oli täiesti kohutav päev, aga samas sai natuke naerda ka. Ilmselt oli asi ka selles, et algav nädalavahetus ajas kõik poodi toiduaineid kokku krabama, lisaks oli meil ka palju tellimusi, mida välja jagama pidime. Esimene probleem oligi see, et mingil põhjusel olid osad tellimused jäänud meile kohale tulemata, seega pidime seal nuputama, mida neile järeletulnud klientidega peale hakata. Lisaks suutis üks väike poisike otse meie leti ees pillata maha riisipaki, mis otseloomulikult katki läks, seega järgmised tund aega oli põrand kaetud riisiteradega, enne kui koristaja kohale kutsuda õnnestus.

Pärast tööpäeva lõppu olin pikast ja jubedast päevast muidugi parajalt väsinud, aga ei saanud kohe magama minna, vaid pidin veel ühelt sünnipäevalt läbi hüppama. Huvitav oli muidugi see, et kõik seltskonnas olid minust üle 20 aasta vanemad, ometi igavust ei tundnud ma kordagi. Kohe pärast kohalejõudmist pakuti mulle nii juua kui ka süüa, lisaks tõmmati mind kohe ka vestlusringi, seega ei olnudki väga võimalust end kõrvalejäetuna tulla. Lõpuks sai siiski ööbimiskohta ka liigutud, kus enam pikka pidu polnudki.

Laupäeva hommikul pärast pannkookide hommikusöögiks söömist lebotasin veel mõnda aega teleka ees, enne kui end taaskord tööle minema sättisin. Tagasi jõudes sai paar tunnikest lihtsalt aega veedetud ja Dominot mängitud, enne kui magama ära läksin. Täna hommikul panin endale äratuse kella üheksaks, sest olin öösel näinud Iti postitust ideega midagi koos teha ning kuna mul tööpäeva polnud, otsustasin end ka linna ajada. Pärast mõnusat hommikusööki ja duši all käimist sättisingi end bussile ning umbes pool üksteist olingi linnas. Rahva Raamatus saime taaskord kokku Iti ja Kellyga, varsti ilmus välja ka Sandra ning kuna kõik olid kummaliselt näljased, seadsime sammud pannkoogikohvikusse nimega Crepp, kus päris tükk aega olime. Pärast seda jätkasime oma jutuajamist Emajõe ääres istudes, enne kui Iti meie seltskonnast natukeseks ajaks lahkus, aga üsna varsti saime uuesti Rahva Raamatus kokku. Selleks ajaks olid kõigil jälle kõhud tühjaks läinud. :D Mis seal siis ikka, seadsime sammud Riiamäel asuvasse Pappa Pizzasse, mis meie järgmiseks peatuseks sai.

Hiljem enam pikalt ei olnudki, käisime veel Rimist läbi, istusime natuke aega ning siis said Iti ja Kelly bussile saadetud ning me Sandraga ka varsti pärast seda laiali läksime. Bussile pidin muidugi jooksma, aga õnneks oli juht lahke ja ei sõitnud mul eest ära. Nüüd olen siis kodus ja kohe alustame ka telekaõhtut, pärast mida ilmselt ka magama kaon, sest homme jälle tööpäev. Aga aitab ka mu lobast nüüd. :D Tsauki!

8. oktoober

Selle postitusega juhatan nüüd oma blogisse ka oktoobri sisse, loodetavasti tuleb kirjutisi selle kuu jooksul rohkem kui üks, aga see oleneb ikka sellest, kui palju mul viitsimist ja tegevust on. Viimasel ajal pole suurt midagi toimunud, mis on ka vaikuse põhjuseks, aga päris müürililleks ma siiski muutunud ei ole, mida mõni siin vahepeal kartma hakkas. :D

1. oktoobrist saadik olen muidugi väga säästlikult elanud, sest sellel päeval lõppes mu pangaarvelt kogu raha otsa. Tegelikult oli lugu muidugi selline, et Pille-Riin tahtis juba pikemat aega midagi koos teha ja lõpuks leidsime ühe mõlemale sobiva päeva, kus saime päris pikalt lobiseda. Alustasime koogikeste ja valge veiniga Werneri kohvikust ning hiljem käisime ära ka Päris Pariisis, kus lubasime endale pannkoogid ka. Hiljem võtsime ette jalutuskäigu oma järgmiste sihtkohtade poole üle Toomemäe, kus tegime päris korraliku ringi, aga vähemalt sai hiljem selle üle naerda. Suvel olime turistid Pärnus, nüüd eksime omaenda kodulinnas ka ära. :) Lõpuks läksime siiski laiali ja ma saingi peaaegu terve tee kesklinnast koju jalutada, lõpuks paar peatust bussiga ka. Koju jõudes olin päris mõnusalt läbi külmunud, aga tassike teed aitas ikka hästi.

Muud ma vahepeal teinud eriti ei olegi, aga tööl on ka muidugi huvitavaid hetki. Eile näiteks olin jälle sulgemiseni, ja kolm minutit pärast kella kümmet jalutas üks vanem mees täie rahuga poes ringi, enne kui saatsime turvamehe talle teatama, et pood on suletud. Ühel õhtul käisid Triinu ja Mari hilisel poetuuril ja said ka teada, et ma nende kodupoe lihaletis töötan. :D Tuttavaid nägusid teenindada on muidugi tore, saab paar sõna juttu ka ajada. Kliendid on üleüldse muidugi päevast päeva suures osas samad, mõni nägu juba väga hästi meelde jäänud. Igal argipäeval ootame ka ehitajaid sooja toitu ostma, aga sellel nädalal me neid ei näinudki, sest kuuldavasti streigivad töö juures. Või õigemini streigivad kodus ja ei lähe tööle. Samal õhtul arutasime leti taga seistes, et tegelikult ei saa me üleüldse soojaleti mõttest aru. Jah, ehitajatel on mugav käia pauside ajal sooja toitu ostmas, et midagi mõistlikku süüa saada, aga neid inimesi ma ikka ei mõista, kes lihtsalt sellepärast tulevad, et ise endale süüa teha ei viitsi. Toit meil seal ei ole ka just kõige odavam, mina ette ei kujutaks, et päevast päeva ainult ühte ja sama sööks.

Nüüd tuli postitus päris mõnus, natuke tööst ja natuke ka muust, kuu lõpus läheb loodetavasti lõbusamaks, siis on paar toredat sündmust ees ootamas. Varsti peaksin septembrikuu palga ka kätte saama ja plaanis on selle eest endale midagi suuremat lubada, et siis ülejäänu muudeks kuludeks/kogumiseks kõrvale panna. Kui nüüd üleüldse sügisest rääkida, siis praegused värvid on tõesti nii ilusad ja ma tõesti ei suuda otsustada, milline aastaaeg mu lemmik võiks olla. Igaühel on omad head (ja halvad) küljed. Sellega tänaseks lõpetan ka, tsauki! :)