Nonii, siin on nüüd küll väga pikalt vaikus olnud, aga mul on ka piisavalt palju tegemist, et blogikirjutamine läheb tõesti meelest ära. Vabandused. Viin teid nüüd siis viimasel ajal toimunuga kurssi.
Teisipäeval, 16. septembril, õnnestus meil Allaniga ka lõpuks Tartus kohtuda, sest temagi on nüüd siia oma õpinguid jätkama tulnud. Siiski pidin ootama tema loengute lõpuni, enne kui Lõunakeskuse Apollos kokku saime ja siis võtsime ette teekonna McDonaldsisse, sest mõlemad olime vist parajalt näljased. Suurt midagi me muidugi korda ei saatnudki, veetsime suurema osa ajast lihtsalt juttu ajades, enne kui jälle laiali läksime.
Järgmisel päeval sain kokku Greete, Mariliisi ja Sandraga, et taaskord foorumitest rääkida, sest erilist tegevusplaani me endale välja mõelda ei suutnudki. See vestlus kujunes muidugi jälle piisavalt huvitavaks, et ma ei tahaks teada, mida ümberkaudsed inimesed, kes pealt võisid kuulda, meist arvasid. :D Vahepeal jõudsin kodus ka ära käia, et siis õhtul uuesti linna minna. Sain uuesti kokku Greete ning tema kursaõe Karoliga, et vaadata kinos ära film "As Above / So Below." Midagi erilist ma selle kohta öelda ei oskagi, peale selle, et lõpp oli veider ja ehmatuskohtade ajal sai ikka silmi kätega kinni katetud. :)
Muud ma väga midagi teinud polegi, peale tööl käimise, kus juhtub ka päris huvitavaid asju. Paar päeva tagasi uuris üks vanem mees, mitu kilomeetrit me päeva jooksul siin maha kõnnime, mis pani mulle pähe idee, et peaks endale ühel hommikul sammulugeja peale panema, et seda teada saama. Eile oli aga kõige veidram juhtum siiani. Situatsioon oli siis selline, et soojaleti ees ajasid juttu kaks noort vene rahvusest naist, suutmata otsustada, mis süüa tahavad. Mõlemad olid väikesed lapsed, kes kärudega kaasa võetud said. Mõned hetked hiljem ilmus ostukäruga kohale üks vanem naine, kes kukkus õiendama, et esimesed võiksid oma lastekärud kokku korjata, et tema ka leti äärde mahuks. Kohe läks seal selliseks sõnasõjaks, et ma suutsin vaevu naeru tagasi hoida, sest kogu olukord oli niivõrd tobe. Tagatipuks sain muidugi minagi sõimu osaliseks, sest teenindasin esimesena vanemat naist, kellel oli järjekorranumber olemas ja samuti teadis ta, mida tellida tahab. Oh well, eks leidub ikka igasuguseid inimesi. Sama võiks öelda selle paarikese kohta, kes eile viis minutit enne sulgemist kohale ilmusid, ja nõudsid, et ma neile vorsti viilutaksin. Saatsin nad muidugi viisakalt metsa, sest mul oli selleks täielik õigus (see on juba aga natuke pikem jutt).
Sellega aga lõpetan oma blogipostituse ka, seega ilusat septembri lõppu ja jääge järgmist postitust ootama! :) Paar päeva tagasi sain oma uue kuu töögraafiku ka, mis tähendab hiljem tööle minekut, mis on hea, sest ei pea nii ülivara ärkama, aga seetõttu pean päris hiliste tundideni leti taga olema. Vähemalt sain need kuupäevad vabaks, mis endale küsisin, seega ühtegi juba olemasolevat plaani ära jätma ei pea. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar